Charles IV

See artikkel räägib Prantsusmaa kuningast; teiste samanimeliste kohta vaata lehelt Charles IV (täpsustus)

Charles IV (u. 1294 – 1. veebruar 1328) oli Prantsusmaa kuningas aastail 1322–1328 ja Navarra kuningas Charles I 1322–1328.

Charles oli Prantsusmaa kuninga 1285–1314 Philippe IV ning Jeanne I-ga poeg ning tema vennad olid: Louis X (1289–1316), Prantsusmaa kuningas 1314–1316, Philippe V (1292/93–1322), Prantsusmaa kuningas, 1316–1322, ja õde Prantsuse Isabelle (1295–1358), kes abiellus Inglismaa kuninga Edward III-ga.

Kuningas Charles IV suri 1328. aastal ilma meessoost pärijetata. Peamisteks troonipretendentideks said senise kuninga lellepoeg ja kuningas Philippe IV venna, Valois' krahvi Charlese poeg Philippe ning Inglise kuningast õepoeg Edward III.

Prantsuse kõrgaadlike toel nimetati regendiks Valois' dünastiast Philippe. Charles IV lesk Jeanne d'Évreux oli enne kuninga surma siiski temast rasedaks jäänud. Kuna sündis siiski tütar ning Saali tavaõiguse kohaselt naissoost isikutel polnud võimalust troonile asuda, krooniti Philippe VI 29. mail 1328. aastal Reimsi katedraalis Prantsusmaa kuningaks ning algas Kapetingide kõrvalharu Valois'de dünastia valitsusaeg.

Charles IV surmaga lõppes Kapetingide dünastia pealiin, mis andis Inglismaale ettekäände alustada Saja-aastast sõda, kuna Edward III ema, Prantsusmaa kuninga Philippe IV tütre Isabelle kolm venda (Louis X, Philippe V ja Charles IV) Kapetingide dünastiast olid Prantsuse kuningad, kes kõik meesjärglasteta surid. Seetõttu arvas Edward III, et Prantsuse troon peaks kuuluma temale, mitte aga Prantsusmaa kuninga 1285–1314 Philippe IV venna, Valois' dünastia Valois' krahvi Charlese poeg Philippele.