Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Rahvusraamatukogu täidab paljusid funktsioone, olles:

• rahvusraamatukogu, mis kogub, säilitab ja teeb kättesaadavaks Eestis ilmunud või Eestit puudutavad teavikud sõltumata nende ilmumiskohast, peab Eesti rahvusbibliograafia ja Eesti trükitoodangu statistika andmebaasi ning on rahvusvaheliste standardinumbrite ISBN, ISSN ja ISMN Eesti keskus;
• parlamendiraamatukogu, mille ülesanne on tagada Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Vabariigi Valitsuse ja riigiasutuste infoteenindus;
• teadusraamatukogu, mis vahendab teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas ning pakub mitmekülgset infoteenindust;
• raamatukogunduse arenduskeskus, mis vahendab raamatukogu- ja infoteadusalast infot, koordineerib erialast teadus- ja arendustööd ning raamatukogunduse standardimist, korraldab täiendõpet, kirjastab raamatukogunduse ja raamatuteaduse alaseid teabematerjale ja erialaajakirja Raamatukogu, on trükitoodangu ja raamatukogustatistika riiklike vaatluste korraldaja ning osaleb rahvusvahelises raamatukogundusalases koostöös;
• kultuurikeskus, kus korraldatakse raamatu- ja kunstinäitusi, konverentse, kontserte, teatrietendusi, filmiõhtuid ja muid kultuuriüritusi.

Eesti Rahvusraamatukogu pakub eraisikutele ja asutustele infoteenindust järgmistes valdkondades:

• humanitaarteadused: ajalugu, etnoloogia, filosoofia, folkloristika, psühholoogia, religioon, kultuur, keeleteadus, kirjandusteadus, eesti kirjandus, välisriikide kirjandus, kunst, muusika, film, teater jm.
• sotsiaalteadused: majandusteadus, õigusteadus, poliitika, politoloogia, sotsioloogia, demograafia jm.
• rahvusvahelised organisatsioonid: Euroopa Liit, Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) jpt.
• rahvusvahelised kohtud: Euroopa Ühenduste Kohus, Rahvusvaheline Kohus (ICJ) jpt.
• infoteadused: infoteadus, raamatuteadus, raamatukogundus jm.
• kartograafia ja geograafia.

Rahvusraamatukogus on valikuliselt andmebaase ja teavikuid ka teistest valdkondadest, mida ei komplekteerita süstemaatiliselt ja mis kuuluvad Eesti teiste teadusraamatukogude vastutusalasse. Kõigist Eestis ilmuvatest väljaannetest saab Rahvusraamatukogu sundeksemplari.

1990. aastatest on Eesti Rahvusraamatukogu arendanud veebipõhist teenindust, mis tagab raamatukogu teenustele ja varadele juurdepääsu ka väljaspool raamatukogu hoonet.

2008. aasta seisuga on Rahvusraamatukogu veebilehe vahendusel võimalik kasutada e-kataloogi ESTER, hankida teavet raamatukogu lugejatele kättesaadavate litsentsiandmebaaside ja e-ajakirjade kohta, esitada päringuid humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, lugeda võrguväljaandeid, vaadata e-näitusi, osta Rahvusraamatukogu trükiseid, tutvuda digiteeritud kogudega (sealhulgas vanema ajakirjanduse andmebaasiga DEA ja digitaalarhiiviga DIGAR) ning kasutada The European Library inforessursse.

Rahvusraamatukogu lugejatel on veebilehe vahendusel täiendavalt võimalik ette tellida raamatuid, ajakirju, noote ja muid teavikuid, pikendada laenutähtaega, tellida koopiaid ning tellida teavikuid raamatukogudevahelise laenutuse teel.

Seadusjärgsete ülesannete täitmisel tugineb Rahvusraamatukogu (eelkõige) järgmistele õigusaktidele:^[4]

Säilituseksemplari seaduse eesmärk on tagada Eesti kultuurile oluliste väljaannete ja nende algmaterjali võimalikult täieliku kogu loomine, pikaajaline säilitamine ning järjepidev kättesaadavaks tegemine, kui väljaannete teisi eksemplare pole võimalik kasutada.

Säilituseksemplarina kogutakse

• Eestis valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud;
• välisriikides tellimisel valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud;
• välisriikides valmistatud ja Eestisse levitamiseks toodud eestikeelsed või Eestit käsitlevad trükised, auvised või elektroonilised teavikud;
• võrguväljaanded.^[5]

Teose laenutamine, kopeerimine ja internetis kättesaadavaks tegemine on autori ainuõigused; autoril on õigus otsustada, kas ja millal ta neid realiseerida soovib. Samas seab autoriõiguse seadus erandid raamatukogudele, et neil oleks võimalik oma funktsioone avaliku huvi esindajana teostada.

Raamatukogu tööks vajalike autoriõiguse alaste teadmiste edendamiseks vahendab rahvusraamatukogu sellekohast informatsiooni nii Eestist kui ka välismaalt.^[4]

Rahvusraamatukogu arhiveerib kord aastas umbes 70 000 Eesti veebisaiti. Veebiarhiivi avalik kasutajaliides asub aadressil http://veebiarhiiv.digar.ee. Vabalt kättesaadavad on ainult riigiasutuste veebilehtede salvestised ja saidid, millele on saadud autoriõiguse omaja vastav nõusolek. Saitide nimekirja koostab Eesti Interneti Sihtasutus. ^[6]

Tallinnas Tõnismäel aadressil Tõnismägi 2 asuv raamatukoguhoone ehitati aastatel 1985–1993. Hoone arhitekt on Raine Karp ja sisekujundaja Sulev Vahtra.^[7] Maja kaheksast korrusest kaks asub maa all. See on siiani Baltimaade suurim raamatukogu, mis mahutab 600 lugejat, konverentsikeskuse, teatrisaali ja näitusepinnad.

Rahvusraamatukogu haldab ka Riigikogu lugemissaali ja arhiivi Toompea lossis ning Vabariigi Presidendi Kantselei raamatukogu Kadrioru administratiivhoones.

Eesti Rahvusraamatukogu alguseks loetakse 21. detsembrit 1918, mil Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas asutada Riigiraamatukogu. Selle kogu moodustas algul umbes 2000 õigusloomeks ja riigi valitsemiseks vajalikku raamatut. Raamatukogu asus Toompea lossi ühes tiivas ja seda said kasutada vaid Riigikogu liikmed.

Riigiraamatukogu arenes koos Eesti Vabariigiga. 1919. aastal hakkas raamatukogu saama sundeksemplari kõigist Eesti trükistest ja 1921. aastal sõlmiti esimesed välisvahetuslepingud välismaa raamatukogudega. 1935. aastal loodi Riigiraamatukogu juurde eesti trükiste arhiivkogu, mis pani aluse Eestit ja Baltimaid käsitleva kirjanduse süstemaatilisele komplekteerimisele.

1930. aastatel oli Riigiraamatukogu kogudes juba umbes 50 000 trükist ning selle lugejaskonna moodustasid lisaks parlamendiliikmetele haridus-, kultuuri- ja teised avaliku elu tegelased.

Eesti okupeerimise järel Nõukogude Liidu poolt nimetati raamatukogu 1940. aastal ümber Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks, mis hakkas täitma ka avaliku raamatukogu ülesandeid. Katkesid sidemed välisriikide raamatukogudega, kogudes muutusid valdavaks venekeelsed trükised, millest enamiku moodustas üleliiduline sundeksemplar. Suur osa eesti ja välisraamatuist suleti piiratud kasutusega erihoidu.

1953. aastal anti Eesti NSV Riiklikule Raamatukogule rahvusliku ärkamisaja suurkuju Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimi. Selleks ajaks oli raamatukogu kogudes juba miljon trükist. Oktoobris 1986 sai nurgakivi kauaoodatud uus hoone Tõnismäel.

1988. aastal nimetati Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu ümber Eesti Rahvusraamatukoguks, mis asus täitma klassikalisi rahvusraamatukogu ülesandeid. 1989. aastal taastati Eesti Rahvusraamatukogu kui parlamendiraamatukogu staatus. Sellega pandi raamatukogule kohustus pakkuda Riigikogu ja valitsuse liikmetele infoteenindust.^[8]

1993. aasta septembris avati uus raamatukoguhoone aadressil Tõnismägi 2.

Eesti Rahvusraamatukogu tegutseb tänapäeval 1998. aastal Riigikogus vastu võetud ning 2002. aastal muudetud ja täiendatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel. Kõrgeimaks juhtorganiks on Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu, mille liikmed määrab ametisse Riigikogu.

2012. aastal renoveeriti osaliselt tehnosüsteemid ja 2019. aastal tegi Tallinna Tehnikaülikool raamatukogu energiaanalüüsi.^[9] 2022. aasta algul allkirjatati 59 miljoni eurone renoveerimise ehitusleping, mille kohaselt uuendatakse 2025. aasta kevadeks hoone tehnosüsteemid ja muutub ruumiplaneering.^[10]

Rekonstrueerimisperioodil tegutseb rahvusraamatukogu Narva maantee 11 hoones.^[11]

•  
•  
•  
•  
  Hoidla
•  
  Hoidla
•  
  Raamatulift

• Rahvusraamatukogu
• Eesti Rahvusraamatukogu hoone
• Eesti Rahvusraamatukogu galeriid
• Eesti riiklike teenetemärkide galerii
• Eduard Wiiralti galerii

• Eesti Rahvusraamatukogu koduleht
• Rahvusraamatukogu sulgeb ajalehtede saali Tallinna Postimees, 29. detsember 2008