Heitgaas

Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist^[1]. Heitgaasid võivad olla ka looduslikku päritolu (tekivad nt äikese, vulkaanilise tegevuse ja mikrobioloogiliste protsesside tagajärjel).

Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet

Heitgaasid kahjustavad ökosüsteeme ja elusolendite (sh inimese) tervist, põhjustavad happevihmu ja kasvuhoonenähtust^[2].

Heitgaaside tekkimine

Kütuste põlemisel

Kütused sisaldavad enamasti 30–90% süsinikku, vähem vesinikku, lämmastikku, hapniku ja väävlit. Lisaks sellele on enamikus kütustes ka suurem või väiksem mineraalosa. Kütuste põlemisel tekib enamasti CO₂, H₂O, CO, SO₂, NO, mitmesuguseid süsivesinikke (sh vähktõbe põhjustavat bensopüreeni) ja tuhka. Tuha koostisosadeks on peaaegu kõik perioodilisussüsteemi elemendid, nende hulgas ka väga haruldasi ja isegi radioaktiivseid ühendeid. Peene tuhk võib tuulega levida kilomeetreid eemale ja katta väga suuri alasid.

Looduslikud saasteallikad

Saasteaineid satub õhke vulkaanidest või põlemisprotsesside, hingamise, mädanemise, kõdunemise ja mitmesuguste bakteriaalsete protsesside käigus. Äikese tõttu tekib õhku lämmastikoksiide, vulkaanidest eraldub SO₂. Paljude bioloogiliste protsesside käigus tekivad H₂S, CO, CO₂ ja NH₃.

Levinumaid heitgaase

Vääveldioksiid (SO₂)

Vääveldioksiid on terava lõhnaga mürgine gaas, mis tekib kütuste põletamisel. SO₂ tekitab bronhiiti, hingeldust ja silmapõletikke. Vääveldioksiid lagundab taimedes klorofülli, mille tagajärjel muutuvad taimed pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või osooni mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (SO₃), millest veega moodustuvad happesademete põhikomponendid.

Süsinik(mono)oksiid ehk vingugaas (CO)

Vingugaas on väga mürgine põlev gaas, mis tekib kütuste põlemisel mootorites ja hapnikuvaestes kohtades (nt tulekahju korral tarbitakse kinnises ruumis kiiresti enamus hapnikku ära). Sissehingamisel tekitab süsinikoksiid vingumürgistust (CO moodustab väga püsiva ühendi vere hemoglobiiniga, mis kaotab seejärel võime hapnikku siduda). Mürgistusega kaasneb peavalu ja -pööritus ning teadvuse kadu. Esmaabiks on värske õhk.

Divesiniksulfiid (H₂S)

Divesiniksulfiid on mädamunalõhnaga ülimürgine gaas, mis tekib vulkaanides ja veekogudes mikroorganismide elutegevuse ning orgaanilise aine lagunemise käigus. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt, lõhustades vere hemoglobiini.

Lämmastikoksiidid N₂O, NO ja NO₂

NO moodustub sisepõlemismootorites ja ühineb iseeneslikult õhuhapnikuga, andes NO₂. NO₂ tekib ka äikese tulemusena. N₂O tekib lämmastikväetistest. NO₂ reageerimisel õhuniiskuse või vihmaveega tekib samuti happesademete põhikomponente.

Vaata ka

Viited

↑ Eesti põllumajandusentsüklopeedia 1. köide. 1998. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
↑ Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 04.12.2011)

[EPE-1] Eesti põllumajandusentsüklopeedia 1. köide. 1998. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

[SEI-2] Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 04.12.2011)

[1]