Rahvus

Ladinakeelne sõna natio tähendas Vana-Roomas välismaalast, inimest, kes ei olnud sünni­pärane roomlane.

Keskajal oli natio inimrühm, keda sidus ühine piirkondlik päritolu ja ühine keel või murrak. Erinevate rahvaste keeltesse ilmus see sõna keskaja lõpul.

17. sajandil omandas rahvus poliitilise sisu, viidates inimestele, keda valitses sama valitseja ja kes olid allutatud ühistele seadustele.

Uusaegsel Saksamaal omandas sõna 'rahvus' (saksa keeles Nation) mõneti teise sisu. Seda hakati seostama pigem ühise keele ja kultuuri ning vähem seaduste ja territooriumiga (Kemiläinen 2001).

Rahvusluseuurija Anthony D. Smith (2005) on nimetanud rahvuseks inimeste kooslust, mis

• kannab sama nime;
• elab ajaloolisel territooriumil;
• määratleb ennast ise rahvusena;
• jagab samu müüte, mälestusi, sümboleid, väärtusi ja traditsioone

Smithi meelest on rahvuse eelduseks teatava etnilise identiteedi olemasolu, sest rahvus ei teki tühjale kohale. Samas etniliste rühmade ja tänapäevaste rahvuste vahel tihtipeale seos puudub.

1992. aasta Eesti põhiseaduse § 49 järgi on igaühel õigus säilitada oma rahvuskuuluvus.^[1]

Eesti riigi vaatest on inimese rahvus rahvastikuregistrisse kantav enesemääratluslik tunnus; igaüks võib oma rahvuse määratleda vastavalt sellele, millisesse rahvusesse ta tunneb end kuuluvat, ja seda igal hetkel muuta.^[2][3]

Rahvastikuregistri seaduse §21 järgi kantakse rahvastikuregistrisse ütluspõhised andmed rahvuse ja emakeele kohta.^[4] Iga inimene saab Eesti rahvastikuregistris oma rahvuse ise muuta ning andmed rahvuse kohta küsitakse üle ka iga kord, kui PPA-s mõnda isikut tõendavat dokumenti vahetatakse.^[5]

Statistikaameti hinnangul muutis ajavahemikul 2001 kuni 2021 oma registrisse kantud rahvuskuuluvust 5% täiskasvanud Eesti elanikest.^[5]

• etnos
• hõim
• multikultuursus
• natsionalism
• rahvas
• rahvuskultuur
• rahvuslus
• rahvussuhted
• rahvussümbol

• Marek Tamm. Rahvuste tegemine, ERR, 14. veebruar 2018
• Lauri Vahtre. Kust eestlased tulevad, Postimees, 22. märts 2016
• Lauri Vahtre (2016). Suur pettumus ehk humanismi kriis. SE&JS

• Jaak Jõerüüt: diplomaatia ja rahvuslus postimees.ee, 8. detsember 2017