Slaavi keeled

Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.

Slaavi ühiskeel oli olemas umbes 1500 aastat tagasi. Vanimad kirjalikud mälestised on vanaslaavikeelsed ning pärinevad 10. ja 11. sajandist.

Läbi lingvistilise rekonstruktsiooni on leitud, et umbes 100 pKr toimus slaavi keelte jagunemine ida-, lääne- ja lõunaslaavi keelteks. Edasine intensiivsem harunemine algas umbes 500 pKr, mis kattub slaavi kultuurilise ekspansiooniga Euroopas. Samas on geneetiliste andmete analüüsi kaudu leitud, et slaavi keelte põhiliseks levikumehhanismiks oli kultuuriline edasikandumine ja mitte nii väga füüsiline inimeste vahetumine eri piirkondades.^[1]

Jaotus

Slaavi keeled jaotuvad kolmeks alarühmaks:

idaslaavi keeled
lääneslaavi keeled^[2]
- alamsorbi keel
- kašuubi keel
- † polaabi keel
- poola keel
- sileesia keel
- slovaki keel
- tšehhi keel
- ülemsorbi keel
lõunaslaavi keeled
- kaguslaavi keeled
- edelaslaavi keeled
  - kesklõunaslaavi keeled (serbia-horvaadi keel(ed))
  - sloveeni keel

Vaata ka

Viited

↑ Inga Külmoja: "Milline on slaavlaste päritolu?" ERR Novaator, 9. detsember 2015
↑ lääneslaavi keeled, Eesti Keele Instituut

Välislingid

Slaavi keeled

[1] Inga Külmoja: "Milline on slaavlaste päritolu?" ERR Novaator, 9. detsember 2015

[2] ääneslaavi keeled, Eesti Keele Instituut

[1]