Tallinna Ringkonnakohus

1864. aastal Venemaa Keisririigis välja töötatud kohtureform realiseeriti Eestimaal alles 1889. aastal. Kohtu kohustuslikuks asjaajamiskeeleks sai vene keel. Tallinna Ringkonnakohtu esimees oli aastatel 1889–1900 Vladimir Jakovlevitš Fuchs.^[1] Kogu Eestimaa (Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa) ala jaotati 34 rahukohtuniku jaoskonnaks. Jaoskonnad rühmitati viieks rahukogu ringkonnaks (Tallinna–Haapsalu Rahukogu (vene Ревельско-Гапсальский мировой съезд), algselt Lai tänav 25 ja hiljem Toompeal Rahukohtu tänav 3) jt. Kohtukorralduse järelevalveasutuseks oli Eestimaa kubermangus Tallinnas Mihhaili tänava ja Jaani tänava nurgamajas 22/7 (tänapäeval Pärnu maantee 7) asunud Venemaa Keisririigi Justiitsministeeriumi Tallinna ringkonnakohus (vene keeles Ревельский окружной суд).

Ringkonnakohtu juures oli Tallinna ringkonnakohtu prokurör, kes jälgis seaduste täitmist admin- ja kohtuasutustes. Aastatel 1783–1889 tegutses kubermanguprokuröri institutsioon, 1889. aastast läks osa kubermanguprokuröri ülesandeid üle ringkonnakohtu prokurörile.

Tallinna ringkonnakohus oli jagatud 4 osakonnaks: tsiviilasjade, kriminaalasjade, registreerimis- ja administratiivosakonnaks, mis jagunesid ülesannete ja piirkonna lõikes väiksemateks üksusteks ehk laudadeks. Registreerimisosakonnas peeti registreid seltside ja ühingute üle, administratiivosakond tegeles nende kohtuasjadega, mis oli seotud administratiivasutuste ja – isikutega. Ringkonnakohus tegeles eriti tähtsate kriminaal- ja tsiviilasjade menetlemisega, seal vaadati läbi rahalised nõuded üle 500 rubla (ka lapsendamised, nõrgamõistuslikuks, raiskajaks või surnuks tunnistamised; revolutsiooniline tegevus, tsensuuri rikkumine, mõrvad jm). Ringkonnakohtu otsusele võis esitada apellatsiooni Peterburi Kohtupalatisse, sealt edasi Senati kassatsioonidepartemangu.^[2]

Tallinna ringkonnakohtu koosseisu kuulusid kohtujaoskonnad, mille juhtideks olid prokuröri abid (Tallinna ringkonnakohtu jaoskonna prokuröri abi, kellele allusid kohtu-uurijad ning kohtupristavid. Kuritegude eeluurimist teostas kohtu-uurija, kelle ülesandeks oli: teostada ringkonnakohtu kompetentsi kuuluvate kuritegude vaatlusi, uurimisi, ülekuulamisi, korraldada läbiotsimisi, võetusi, koguda kohtule vajalikke asitõendeid ja dokumente, organiseerida kahtlusaluste vahistamisi ja varade arestimisi jne.^[3] Uurimistoimingutel toetusid kohtu-uurijad politsei abile ja uurimise lõppedes anti materjal prokuratuuri esindajale.

Tallinna ringkonnakohtu haldusalas tegutsesid rahukohtunikud. Rahukohtunik oli I astme kohtunik väikesemate tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade arutamiseks. Rahukohtunik oli üksikkohtunik, kes uurimist ei teostanud, ta tugines vaid esitatud tõenditele. Rahukohtuniku pädevuse kuulusid: tsiviilasjad alla 500 rubla; kriminaalasjadest need süü- ja kuriteod, mida sai karistada – noomituse, laituse, rahatrahviga kuni 300 rubla, vanglaga kuni 1 aasta; tema otsus oli lõplik kui arestiti alla 3 päeva ja trahviti alla 15 rubla.

Tallinna–Haapsalu Rahukohtu ringkonnas olid: 1. jaoskond Haapsalus, 2. Lihulas, 3., 4., 5., 6., 7. jaoskond Tallinnas, 8. Raplas ja 9. jaoskond Tallinnas^[4]

II astme kohtuks, mis arutas kaebusi rahukohtunike otsuste peale oli Rahukogu. Rahukogu tegeles ka apellatsioonikaebustega ülemtalurahvakohtu otsustele ja oli kõrgemaks järelevalveasutuseks valla- ja ülemtalurahvakohtute osas. Rahukogu koosnes rahukohtu ringkonna, jaoskonna-, au- ja lisarahukohtunikest ja nende seast justiitsministri poolt määramata ajaks määratud esimehest. Rahukogu ringkonnad jagunesid analoogselt rahukohtunikega ja neid oli Eesti alal viis. Rahukogude juures asusid eraldi kinnitusjaoskonnad, kinnistusametid, mis olid justiitsministeeriumi allasutused.

Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli rahukogu, sealhulgas Tallinna-Haapsalu Rahukogu, mille tööpiirkond oli Harju ja Lääne maakond. 7. märtsil 1919. aastal laiendati Tallinna-Haapsalu rahukogu tööpiirkonda Saaremaaga.^[5]

Ajutise Eesti Valitsuse määruse^[6] põhjal 25. novembrist 1918. määrati Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnaks Eesti Vabariigi piirid.

1. veebruarist 1935. aastal hakkas Eestis kehtima Riigikogu poolt vastu võetud ja Eesti Vabariigi Seaduste Kogusse kuulunud Kriminaalkohtupidamise seadustik, mille alusel senised ringkonnakohtute liitnimetused, teiste seas sai Tallinna-Haapsalu Rahukogust Tallinna Ringkonnakohus.^[7]

Tallinna Ringkonnakohtu I aste tegutses aadressil Pärnu maantee 7 ja teine aste aadressil Rahukohtu tänav 3.

1940. aastal kuulusid kohtu koosseisu^[8]: esimees Vladimir Kuusik, abiesimees Ernst Hansson, abiesimees Gustav Laanekõrb, abiesimees Paul Peterson, Friedrich Kuusekänd, Juhan Laugis, Konrad Meyer, Aleksander Mägi, Voldemar Issajev, Theodor Kolobev, Johan-Theodor Kurs, August Maasik, Heinrich Maru, Friedrich Must, Karl Nigul, Aksel Helmut Palgi ja Juhan Õunapuu.

Tallinna Ringkonnakohtu ringkondades töötasid:

• Tallinna 1. jaoskonnakohtunik Jaan Piigert, Aksel Helmut Palgi (1937–1938) Rahukohtu tänav 5
• Tallinna 2. jaoskonnakohtunik Julius Roht,^[9] Rahukohtu tänav 5
• Tallinna 3. jaoskonnakohtunik Otto Puusta, Juhan Õunapuu Rahukohtu tänav 3
• Tallinna 4. jaoskonnakohtunik Eduard Mailend, Aksel Helmut Palgi (1934–1937), Theodor Kolubov^[10] (1937–) Rahukohtu tänav 3
• Tallinna 5. jaoskonnakohtunik Heinrich Luiga, Jaan Piigert Rahukohtu tänav 3
• Tallinna 6. jaoskonnakohtunik Enn Allpere, Roman Bodisco Rahukohtu tänav 3
• Tallinna 7. jaoskonnakohtunik A. Kümmel Rahukohtu tänav 3
• Tallinna 8. jaoskonnakohtunik Enn Aarend Rahukohtu tänav 3
• Tallinna 9. jaoskonnakohtunik V. Põdra Rahukohtu tänav 3
• Tallinna 10. jaoskonnakohtunik Johannes Lambi Rahukohtu tänav 3
• Keila jaoskonnakohtunik J. Praun Keila alevis
• Raasiku jaoskonnakohtunik Peeter Kirk Rahukohtu tänav 3
• Rapla jaoskonnakohtunik Martin Tulmin, A. Luuk Keila alevikus
• Haapsalu jaoskonnakohtunik Wiedemanni tänav 16
• Lihula jaoskonnakohtunik Martin Tulmin Lihula alevikus
• Saaremaa 1. jaoskonnakohtunik Paul Parts Lossi tänav 2
• Saaremaa 2. jaoskonnakohtunik Augustin Verlin Lossi tänav 2
• Hiiumaa jaoskonnakohtunik Tiigi tänav 13

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 16. novembri 1940. aasta seadlusega "Kohtute süsteemi ümberkujundamise kohta", kujundati ümber kehtiv kohtute süsteem ja ringkonnakohtud muudeti samanimelisteks kohtuteks esimese ja teise kohtuastme asjade arutamiseks.^[11] Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 19.12.1940 määrusega "Ringkonnakohtute asukohtade ja piirkondade kohta" määrati Tallinna Ringkonnakohtu asukohaks — Tallinn, Tallinna Ringkonnakohtu piirkonnad moodustati Tallinna 1.–13., Raasiku, Kuusalu, Kose, Keila, Rapla, Haapsalu 1. ja 2. ning Märjamaa rahvakohtujaoskondadest.^[12] Hiiumaa, Lihula ja Kuressaare, Kihelkonna, Orissaare rahvakohtujaoskondadest moodustati uus Kuressaare Ringkonnakohtu piirkond.

• Tallinna Ringkonnakohus