Viinistu

Viinistut on esimest korda mainitud 1372. aastal Wynesti külana. Hiljem on arvatud, et nime algne kuju oli Finnisdorf, mis tähendas soome kalurite asulat. 1643. aastal elas külas 24 peret mitmest rahvusest (eestlased, soomlased, rootslased ja venelased).

Põhjasõda ja katk vähendasid oluliselt Viinistu rahvaarvu, see taastus alles 19. sajandil. Enne teist maailmasõda elas külas umbes 500 inimest. Pärast juuniküüditamist ja sõjasündmusi jäi külla vaid 146 elanikku.

Sajandite vältel oli Viinistu rahva peamine elatusallikas kalapüük, mida täiendas sõbrakaubandus Soomega. Pärast keeluseaduse kehtestamist Soomes 1919. aastal lisandus sellele tulus piirituse salakaubavedu.

Nõukogude ajal mõjutas Viinistut tugevalt tööstuse areng naabruses asuvas Loksa linnas. Viinistule rajati suur kalurikolhoos.

  Pikemalt artiklis Viinistu Kunstimuuseum

Rootsist naasnud väliseestlane, ärimees ja kunstikoguja Jaan Manitski ostis 1998. aastal kunagise kalurikolhoosi pankrotivara. 2002. aastal avas ta renoveeritud hoonetes erakunstimuuseumi.

Muuseumis on suur eesti kunsti väljapanek, mille keskmes on baltisaksa kunstnike Düsseldorfi koolkond, Kõrgema Kunstikooli Pallas kunstnikud ja uuem eesti kunst.

Lisaks rajas Manitski kolhoosi vanasse katlamajja kontserdisaali, asutas suveteatri ning ehitas restorani ja hotelli. Sadamast lähevad ekskursioonid lähedal asuvale Mohni saarele.

  Pikemalt artiklis Viinistu Külamuuseum

•  
  Endine Viinistu rannapood
•  
  Viinistu sadam
•  
  Tiirukivi

• Loksa-Viinistu tee
• Viinistu bussipeatus
• Sorrukivi
• Tiiru kivi
• Joomakivi
• Viinistu rahvamaja
• Viinistu Mustkivi

• Viinistu küla veebileht
• Viinistu Kunstimuuseumi veebileht
• 360° aeropanoraam / aerofoto