Pais
|
See artikkel räägib vesiehitisest; Hispaania ajalehe kohta vaata artiklit El Pais; elektroonikaseadmete kohta vaata artiklit Pn-siire. |
- Mitte segi ajada tammiga
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.[viide?]
Üldjuhul paikneb pais veekoguga (tavaliselt jõega) risti.[viide?]
Maailma kõrgeim pais on Tadžikistanis paiknev Nureki pais, mis on 300 meetrit kõrge. [1] Ehitusjärgus on 305 m kõrgune betoonkaarpais Jinping I pais Hiinas, mis plaani järgi valmib 2014. Euroopa kõrgeim ja maailma kõrguselt kolmas pais on Šveitsis asuv Grande Dixence'i pais, mida ehitati 1953–1964 ja mis on 285 meetrit kõrge.[viide?]
Ehitise mahu poolest maailma suurim pais on USA-s asuv New Cornelia Tailings, mis valmis 1973 ja mille ruumala on 209,5 miljonit kuupmeetrit. Teisel ja kolmandal kohal on Euroopa suurimad paisud, Venemaal asuvad 1952 valminud Verhne-Svirskaja pais Oneegal (185,5 miljonit m³) ja Kuibõševi veehoidla ees asuv 1955 valminud Samaara pais Volgal (169 miljonit m³). 2010. aasta lõpu seisuga on maailmas ehitusjärgus kaks paisu Argentinas ja üks Kanadas, mis valmides on maailma kolm kõige suuremat.[viide?]
Paisu taga olevatest veehoidlatest on maailma suurim 1983 valminud Itaipu paisu taha Paraná jõele Brasiiliasse ja Paraguaysse tekkinud Itaipu järv. 7. kohal on Euroopa suurim ja Venemaa suuruselt teine veehoidla, 1958 valminud Volga hüdroelektrijaama paisu taha Volgale tekkinud Volgogradi veehoidla.[viide?]
Paisud võivad olla ka looduslikud, kui näiteks koprad on mingi veelõigu maha langetatud puude või muu risuga tõkestanud.[viide?]
Argikeeles kasutatakse paisu tähenduses ka sõna "tamm", mis terminina tähendab teist tüüpi vesiehitist (tamm).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene pais ehitati umbes 3000 aastat eKr. Selleks oli Jawa pais, mis asus Jordaanias. Enamik iidsetest paisudest olid kruusa ja müüritisega ehitatud lihtsad gravitatsioonipaisud, kuid Jawa paisu tugevdati kividega, täites ülesvoolu seina tagust, et seina kaitsta. Selline ohutusabinõu oli sel ajal uuenduslik.[2]
Järgnevate iidsete paisude ehitus ja töökindlus oli varieeruv. Umbes 400 aastat pärast väga tõhusa Jawa paisu rajamist ehitasid egiptlased Sadd el-Kafara paisu, tõenäoliselt selleks, et varustada kohalikke karjääre Kairo ümbruses veega. Niisutuse otstarbeks varustasid Niiluse üleujutused talunikke rohke veega.[viide?]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Guinness Book of Records 1997, lk 108–109. ISBN 0-85112-693-6
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuni 2018. Vaadatud 6. juunil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)