Elundkond
Elundkonnaks ehk elundisüsteemiks ehk organisüsteemiks (inglise keeles organ system) nimetatakse paljudel kõrgematel organismidel sarnase päritolu ja samu funktsioone täitvate elundite (organite) kogumit ehk terviklikku süsteemi.[1]
Kõik elundkonnad on omavahel talitluslikult ja ehituslikult seotud ning moodustavad ühtse terviku – organismi.
Elundkonna kõrval tarvitatakse ka mõistet "aparaat", näiteks hõlmab kuse-suguaparaat kuse- ja suguelundeid.[2]
Elundite rühmitamist elundkondadeks uurib anatoomiateaduse allharu süstemaatiline anatoomia.
Loomaanatoomia
Roomajatel
Madudel
Madude elundkondi on vähe uuritud, kuid erialakirjanduses eristatakse neil järgmisi elundisüsteeme: skeletisüsteem, lihaste süsteem, hingamiselundkond, seedeelundkond, urogenitaalsüsteem, sisesekretsioonisüsteem, meeleelundid, närvisüsteem ning lümfisüsteem ja mürkmadudel mürgiaparaat.
Inimese anatoomia
Inimese elundkonnad
Inimese elundkonnad on
- katteelundkond
- tugi- ja liikumiselundkond
- vereringeelundkond
- hingamiselundkond
- seedeelundkond
- erituselundkond (kuseelundid)
- närvisüsteem ja meeleelundkond
- endokriinsüsteem
- immuunsüsteem
- lümfisüsteem
- kuse-suguelundkond.
M. Roosalu liigitus (2010)
M. Roosalu liigitab inimese elundkonnad järgmiselt: tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, kuse-suguelundkond, sisesekretoorsed näärmed, südame-veresoonkond, närvisüsteem, meeleelundid.[3]
Viited
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 171:2004.
- ↑ Arne Lepp. "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 31,2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.