Mine sisu juurde

Galicia

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib tänapäeva Hispaania haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Hispaania (ajalooline piirkond); kuningriigi kohta vaata artiklit Galicia kuningriik

Galicia autonoomne piirkond

galeegi Comunidade Autónoma de Galiza
hispaania Comunidad Autónoma de Galicia


Pindala: 29 574 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2 695 645 (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 91,1 in/km²
Pealinn: Santiago de Compostela

Galicia autonoomne piirkond on autonoomne piirkond Hispaania loodeosas. Galicia jaguneb neljaks provintsiks: A Coruña, Lugo, Ourense ja Pontevedra provints. Lõunas piirneb Galicia Portugaliga, idas Hispaania autonoomsete piirkondade Castilla-Leóni ja Astuuriaga, läänes Atlandi ookeaniga ning põhjas Biskaia lahega.

2011. aasta seisuga elas Galicias umbes 2,79 miljonit inimest. Piirkonna pealinn on Santiago de Compostela, mis asub A Coruña provintsis. Kõige suurema elanike arvuga linn on A Coruña, kus elab umbes 220 581 inimest, teisel kohal on Vigo 206 411 elanikuga.[2]

Galicia ametlikud keeled on galeegi keel (gallego), mis pärineb koos portugali keelega galeegi-portugali keelest, ja hispaania ehk kastiilia keel (castellano).

Galicia pindala on 29 574 km².[3]

Galicia sisemaa on mägine. Selle suhteliselt madalad ja tasased mäeahelikud on valdavalt madalamad kui 1000 m. Ida pool võib nende kõrgus ulatuda aga 2000 meetrini. Mägise maastiku tõttu on Galicia maapiirkonnad sisemaal üksteisest isoleeritud ning ühendus teiste aladega halb. Peamine mäeahelik piirneb Castilla-Leóniga ning kannab nime Macizo Galaico (sellesse ahelikku kuuluvad näiteks Serra do Eixe, Serra da Lastra, Serra do Courel). Suuremad ahelikud on veel O Xistral Lugo provintsis, Serra dos Ancares, mis piirneb Astuuriaga, ning O Eixe ahelik Ourense ja Zamora provintsi piiril. Galicia kõrgeim tipp on 2127 m Trevinca mägi ehk Pena Trevinca, mis asub Serra do Eixe ahelikus.[4]

Eume jõgi

Galicia piirkonnas on palju jõgesid, mille tõttu kutsutakse Galiciat tuhande jõe maaks (o país dos mil ríos). Kaks kõige tähtsamat nendest on Sil ja Miño. Miño jõgi on 307 km pikkune. Sil on selle lisajõgi. Enamik jõgesid sisemaal kuulub Miño ja Siliga samasse jõesüsteemi, ülejäänud jõed, mis on enamasti lühikesed, suubuvad otse Atlandi ookeani või Kantaabria merre. Vaid Navia, Ulla, Tambre ja Limia jõgi on pikemad kui 100 km.

Galicia kitsad, kuid sügavad jõed sobivad hüdroenergia tootmiseks. Laevatatavad (kui väikesed paadid välja arvata) on vaid Miño jõe alamjooks ja tammide ehituse tagajärjel tekkinud veereservuaarid.

Sili jõgi Lugo provintsis

Galicia rannikujoont iseloomustavad kitsad merelahed, endised estuaarid, mis jäid pärast jää sulamist jääajajärgsel perioodil vee alla. Galicias kutsutakse neid ría'deks ning need jagunevad kaheks piirkonnaks: Rías Altas ja Rías Baixas. Rías Altase piirkonda jäävad Ribadeo, Foz, Viveiro, Barqueiro, Ortigueira, Cedeira, Ferrol, Betanzos, A Coruña, Corme e Laxe ja Camariñas. Rías Baixas hõlmab Corcubióni, Murost, Noiat, Arousat, Pontevedrat ja Vigot. Atlandi ookeani erodeeriva toime tõttu palistavad Galicia rannikut mitmed neemed, näiteks Ortegali neem, Finisterre neem ja Touriñáni neem.

Ría'des Galicia rannikul on arhipelaage, kuhu on rajatud süvaveesadamaid ning kus elutseb merelinde. 2007. aasta uuringu järgi on Galicias 316 saart.[5] Olulisteks saarteks on Cíesi saared, Onsi saared ja Sálvora saar. Koos Cortegada saarega moodustavad need saared Galicia Atlandi Ookeani Saarte Rahvuspargi (Parque Nacional de las Islas Atlánticas de Galicia). Kõige suurema elanikkonnaga saar on Arousa saar, kus elab ligikaudu 5000 elanikku.

Galicias leidub üle 2800 taimeliigi, neist 31 on endeemsed. Ülejäänud Hispaaniaga võrreldes on Galicia üks metsarikkamaid piirkondi, kuid valdav osa metsaistandusi (enamasti eukalüpti- või männiistandused) ei ole ametlikult reguleeritud.[6] Puidu- ja tselluloositööstus täidab Galicia majanduses olulist rolli. Lisaks metsaistandustele kasutatakse suuri maa-alasid Galicias loomakasvatuseks. Tammemetsadest (fragas) on säilinud vähesed, põhiliselt Lugo provintsi ja A Coruña provintsi põhjapoolsetes osades.

Galicias on kindlaks tehtud 262 liiki selgroogseid, sh 12 mageveekalaliiki, 15 kahepaiksete liiki, 24 roomajaliiki, 152 linnuliiki ja 59 imetajaliiki.[7]

Galicia kõige tüüpilisemateks loomadeks peetakse aga koduloomi. Kohalikud loomad on näiteks galicia poni (Cabalo Galego või Poldro Galaico), lehmatõug galicia blond (Rubia Galega) ja kodulind galiña de Mos, mis kuulub ohustatud liikide hulka.[8]

Galicia metsades ja mägedes leidub küülikuid, jäneseid, metssigu ja metskitsi.

Mitmed rändlinnud peatuvad oma teekonnal Galicias ning nende jaoks on loodud ka mõned keskkonnakaitsealad, näiteks Ría de Ribadeo.

Keskkonnaprobleemid

[muuda | muuda lähteteksti]

Galicia rohelised mäed ja ria'd erinevad sellest, mida tavaliselt peetakse Hispaania maastikuks. Seal on säilinud ürgne ja reostamata loodus. Sellele vaatamata ei ole Galicia jäänud puutumata 21. sajandi keskkonnaprobleemidest. Peamised probleemid Galicias on metsaraie ja -põlengud, eriti suveperioodil. Võõrliikidest ohustab Galicia floorat enim eukalüpt (peamiselt Eucalyptus globulus), mis viidi sinna Austraaliast Franco ajal 20. sajandi keskpaigas (Hispaania paberitööstusettevõtte Empresa Nacional de Celulosas de España eestvedamisel). Need probleemid on kaasa aidanud mulla viljakuse vähenemisele rannikualadel. Viimastel aastatel on probleeme tekitanud ka intensiivne hüdroelektrijaamade arendamine.

Galicia faunas on viimastel aastakümnetel vähenenud eelkõige euraasia huntide (Canis lupus lupus) ja kohalike hirvede arvukus. Esimest on põhjustanud huntide elupaikade hävitamine ning põllu- ja karjapidajate tegevus, hirvede arvukus on langenud peamiselt jahipidamise tõttu.

Viimase paarikümne aasta jooksul on suureks probleemiks saanud naftalekked, näiteks Mar Egeo katastroof A Coruñas 1992. aastal ja naftatankeri Prestige'i uppumine 2002. aastal.

Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi jaguneb Galicia kahe kliimatüübi vahel: piirkonna kaguosas (Ourense provintsis) valitseb vahemereline kliima, mida iseloomustab soe suvi, mahedad temperatuurid ja sademed aasta läbi, Galicia lääne- ja põhjaosas (Lugo, A Coruña ja Pontevedra provintsid) valitseb aga mereline kliima, mida iseloomustab ühtlasem sademete jaotus ja jahedad suved.[9] Mägistel aladel sisemaal esineb talveperioodil palju sademeid (ka lund).

Galeegi keele rääkijate arv maakonniti (allikas Instituto Gallego de Estadística, 2001
Üks vanemad galeegikeelseid juriidilisi dokumente, "Foro do bo burgo do Castro Caldelas"

Galicias on kaks ametlikku keelt: galeegi keel (galego) ja hispaania ehk kastiilia keel (castellano). Galeegi keel on lähisuguluses portugali keelega, mõlemad keeled kuuluvad romaani keelte hulka ning tulenevad keskajal käibel olnud galeegi-portugali keelest. Portugali iseseisvumine keskajal tõi kaasa galeegi ja portugali keelte lahknevuse.[10] Ametlik galeegi keele norm on paika pandud Real Academia Galega poolt ning põhineb kirjanduslikul traditsioonil. Kuigi Galicias leidub mitmeid kohalikke dialekte, on Galicia meedia ning haridus vastavuses ametliku galeegi keelega. Galeegi keele rääkijaid on maailmas kolm miljonit,[10] seega mahub galeegi keel napilt 150 enim räägitud keele hulka maailmas. Kastiilia ülemvõimu ajal kahe sajandi jooksul oli ainuke ametlik keel Galicias hispaania ehk kastiilia keel ning galeegi keelt räägiti vaid maapiirkondades. Demokraatia taasloomisest alates ja keelenormi seaduse vastuvõtmisest 1983. aastal (Ley de Normalización Lingüística) omandatakse haridust jälle galeegi keeles (kuigi Galicia koolides õpitakse ka hispaania keelt).

Tänapäeval räägitakse galeegi keelt laialdaselt, kuigi linnades on see siiski veel teise keele staatuses. 2001. aasta rahvaloenduse järgi mõistab galeegi keelt 99,16% Galicia elanikest, 91,04% elanikest räägib seda, 68,65% elanikest oskab selles keeles lugeda ning 57,64% oskab galeegi keeles kirjutada.[11] Galeegi keeles kirjutamise oskus on kõige madalam, kuna Franco ajal oli galeegi keele õpetamine võimatu. Vanemad inimesed oskavad seega galeegi keeles rääkida, kuid mitte kirjutada. Galeegi keel on oma piirkonnas protsentuaalselt kõige rohkem räägitav keel kõikide Hispaania regionaalkeelte seas.

Vanim teadaolev kirjutis galeegi-portugali keeles on 1228. aastast pärit dokument "Foro do bo burgo do Castro Caldelas". Selle dokumendiga andis Leoni ja Galicia kuningas Alfonso IX privileegid Burgo linnale Castro Cadelases Ourense provintsis.

Valitsemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Galicia valitsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Galicia on autonoomne piirkond, mille Hispaania keskvalitsusest osaliselt sõltumatu valitsus loodi 1978. aastal ning mille võim kinnitati Galicia Autonoomia määrusega 1981. aastal. Galicia valitsus jaguneb kolmeks haruks: täidesaatev võim on Xunta de Galicia, mis koosneb presidendist ja valitud nõunikest[12] , seadusandlikuks võimuks on Galicia Parlament ja kohtuvõim koosneb Galicia kõrgemast kohtust ja madalama astmete kohtutest.

Vallavalitsused

[muuda | muuda lähteteksti]

Galicia koosneb 315 vallast. Iga valda valitseb vallavalitsus ehk concello, mis koosneb linnapeast ja volikogust. Mõnes piirkonnas jaguneb vallavalitsus veel väiksemateks allüksusteks (entitade local menor), mis koosnevad omakorda nõukogust (xunta vecinal) ja linnapeast (alcalde da aldea). Selliseid piirkondi on Galicias üheksa: Arcos da Condesa, Bembrive, Camposancos, Chenlo, Morgadans, Pazos de Reis, Queimadelos, Vilasobroso ja Beran.

Riiklik valitsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Riiklikul tasandil esindavad Galicia huve 25 valitud saadikut Hispaania parlamendi alamkojas (Congreso de los Diputados) ning 19 senaatorit Hispaania Senatis ehk Hispaania parlamendi ülemkojas (Senado de España), milles 16 senaatorit on valitud ning 3 määrab ametisse Galicia parlament.

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]

15. sajandist kuni 1833. aastani Hispaania territoriaalse jagunemiseni koosnes Galicia seitsmest haldusüksusest (provintsist). Seitse hõberisti Galicia vapil tähistavad seitset ajaloolist provintsi:

Galicia haldusjaotus

1833. aastal jäi seitsmest provintsist järele neli:

Galicia jaguneb veel omakorda 53 maakonnaks (comarca), 315 vallaks ja 3778 kihelkonnaks. Vallad, mis jagunevad kihelkondadeks võivad veel jaguneda alevikeks (aldeas või lugares). Väiksemateks piirkondadeks jagunemine on ülejäänud Hispaanias ebatavaline. Umbes pooled Hispaania nime kandvad haldusüksused asuvad Galicias, kuigi Galicia moodustab Hispaania pindalast vaid 5,8%. Arvatakse, et Galicas leidub üle miljoni kohanime.[13]

Avalikud teenused

[muuda | muuda lähteteksti]

Galicia tervishoiusüsteem kannab nime Servizo Galego de Saúde (SERGAS) ning see kuulub Galicia Regionaalvalitsuse Tervishoiuministeeriumi haldusalasse.

Galicia haridussüsteem kuulub Galicia Regionaalvalitsuse Haridusministeeriumi ja Rektoraadi haldusalasse. Umbes 76% Galicia noortest omandab keskhariduse (Galicia on 17 autonoomse piirkonna seas viiendal kohal). Galicias asub kolm avalik-õiguslikku ülikooli: A Coruña Ülikool, Santiago de Compostela Ülikool ja Vigo Ülikool.

  1. https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2853
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. jaanuar 2019. Vaadatud 6. märtsil 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. Galicia 08, Junta de Galicia, Consejería de Cultura y Deporte.
  4. Santa Maria, Inés Santa Maria (2009). Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo (1. ed. ed.). Vilaboa: Do Cumio. Lk 62. ISBN 978-84-8289-328-0. {{cite book}}: parameetris |edition= on üleliigne tekst (juhend)
  5. La Xunta elabora un inventario de islas para su posible compra. FaroDeVigo.es. Retrieved 22.01.2009.
  6. Paula Pérez, El desorden de los bosques, FaroDeVigo.es. Retrieved 17.02.2010.
  7. Enciclopedia Galega Universal (online version)
  8. La 'galiña de Mos' aumenta su censo de 100 a 5.500 ejemplares en siete años, aunque sigue en peligro de extinción, www.europapress.es, 21.06.2008.
  9. Santa Maria, Inés; Noé Massó (2009). Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo (1 ed.). Vilaboa: Do Cumio. Lk 55–66. ISBN 978-84-8289-328-0.
  10. 10,0 10,1 Galician), Ethnologue. Retrieved 19.02.2010.
  11. Plano Xeral de Normalización da lingua galega, Xunta de Galicia. (In Galician.) p. 38.
  12. "Estatuto de Autonomía de Galicia. Título I: Del Poder Gallego". Xunta.es. 01.10.2009. Vaadatud 26.04.2010.
  13. Manuel Bragado, «Microtoponimia», Xornal de Galicia, 05.09.2005. Retrieved 21.02.2010.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]