Freeganism

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Freeganism ehk freeganlus on elustiili filosoofia, mis keskendub esmaste vajaduste rahuldamiseks alternatiivsete meetodite omaksvõtmisele, vähendades seeläbi sõltuvust n-ö tavapärasest majandusest.

Selleks, et oma vajadusi rahuldada, freeganid üldjuhul kas vahetavad, otsivad äravisatud tooteid või loovad neid tooteid ise. Sagedamini viidatud motiivid freeganliku elustiili omaksvõtul on vastumeelsus suurettevõtete ärihuvidele, liigtarbimisele ja raiskamisele ning soov olla sõltumatu tööhõivest.^[1]

Freeganism kujutab endast sellise majandusliku süsteemi boikoteerimist, kus kasumimotiiv varjutab eetilisi kaalutlusi ning kus suure keerukusega tootmissüsteemide toel luuakse tooteid, millel on kahjulikud mõjud ökosüsteemile ja ühiskonnale, kuid millest enamikuga ei pruugi tarbijad kunagi osata arvestada. Freeganite tavapärased tegevused hõlmavad prügikonteineritest toidu- ja muude tarbekaupade otsimist, liiklemiseks hääletamist ning majutuse eesmärgil telkimist või skvottimist.^[1]

Freeganism pole veganlusega otseselt seotud, aga kuna mõlemad ideoloogiad haakuvad ökoloogiliste ja tarbimiskriitiliste vaadetega, huvituvad freeganismist ka paljud veganid ja vastupidi.

Mõiste "freegan" tuleneb inglise sõnadest free ('vaba/tasuta') ja vegan ('taimetoiduline') ehk siis tasuta toidu tarvitaja. Freeganid on inimesed, kes kasutavad alternatiivseid lähenemisi elamisele, piirates selleks enda osalemist tavapärases majanduses, kasutades ressursse minimaalselt. Nad väärtustavad kogukonna tunnet, lahkust, ühiskondlike muredega tegelemist, vabadust, koostööd ja jagamist vastupidi ühiskonnale, mis baseerub materialismil, moraalsel apaatial, konkurentsil, kuulekusel ning ahnusel. Tulenevalt inimeste sagedasest panustamisest tarbiva-raiskava ühiskonna (throw-away society) püsimisse, on freeganid tülgastunud sellest, millisel määral keskmine tarbija jäätmeid toodab ega soovi seega olla osa antud probleemist. Freeganid on seetõttu hoolsad jäätmete taaskasutajad, kompostivad orgaanilisi aineid ning võimalusel pigem parandavad kui asendavad tooteid. Kõik, mida peetakse endale ebavajalikuks, antakse edasi oma sõpradele, jagatakse vanakraamiturgudel või kasutatakse jagamisel internetiteenuseid nagu Freecycle ja Craigslist. Freeganid toituvad ülejääkidest, mida on kõige lihtsam tasuta kätte saada kaupluste juures asuvatest prügikastidest. Sealt leitakse ka kasutamata tarbeesemeid. Sellise eluviisi on inimesed valinud protestina tarbimiskapitalismi vastu ning see eristab freeganeid kodututest, kes peavad prügikastidest toitu otsima olude sunnil.^[1]

Freeganiliikumise juured peituvad 1990. aastate keskpaiga keskkonnakaitsjate aktsioonides. San Franciscos asuv anarhistlik tänavateriaalne grupp Diggers organiseeris inimestele tasuta kortereid ja kliinikuid ning jagas neile päästetud toitu. Sõna "freegan" leiutas 1994. aastal Food Not Bombsi (anarhistlik rühm, kes jagab militarismi vastaseks protestiks päästetud tasuta taimetoitu) asutaja Keith McHenry, kes kasutas mõistet "freegan" kõikide Food Not Bombsi aktivistide nimetamiseks.^[2]

Pärast aastatepikkust püüdlust boikoteerida ebaeetiliste korporatsioonide tooteid, mis olid vastutavad inimõiguste rikkumiste, keskkonna hävimise ja loomade kuritarvitamise eest, leidsid paljud freeganid, et olenemata sellest, kui valitult nad kaupa ostsid, sattusid nad ikka kahetsusväärsete tegudega loodud toodeteni. Tööjõud n-ö higitehastes, vihmametsade hävitamine, globaalne soojenemine, põlisrahvaste kogukondade ümberpaigutamine, õhu- ja veereostus; põllumaadel leiduvate metsloomade kahjuriteks pidamine ning seetõttu nende hävitamine, rahva poolt valitud populaarsete valitsuste vägivaldne kukutamine, et säilitada suurte ärihuvidega ettevõtetele sobivate marionettidest diktaatorite võim, karjääride avamine ja tekitamine, nafta puurimine keskkonnatundlikes piirkondades, ametiühingute ruineerimine, laste orjastamine, väljamaksed repressiivsetele režiimidele – need on vaid mõned mõjud paljudest, mida näiliselt ohutute tarbekaupade igapäevane tarbimine kaasa toob. Saadi aru, et probleem ei seisne ainult paaris halvas korporatsioonis, vaid kogu süsteemis endas. ^[1]

Alates 2005. aastast korraldas freeganite kogukond üritusi, sh õmblus- ja taaskasutuse töökodasid ning looduslike toiduvarude ekspeditsioone.^[3]

Uuringud on näidanud, et inimesed, kes on seotud selle teema tegevustega (näiteks prügikastist toidu otsimine), teevad seda majanduslikel põhjustel. Tavaliselt eristatakse freeganeid kui elanikkonna alamhulka, kellel on ideoloogiline või poliitiline motiiv jäätmete taaskasutamiseks või tarbimise vältimiseks. Leidub freeganeid, kes harrastavad freeganlikku elustiili religioossetest veendumustest või enese odavama ülalpidamise pärast. ^[4]

Freeganismi asutajaid võib nimetada antikapitalistideks, kes olid arvamusel, et kapitalism on liigse tarbimise põhjuseks ning süüdi inimtööjõu ja loomade ekspluateerimises ning liigses ressursside raiskamises. ^[5] Freeganid lähenevad kapitalismile suures osas anarhistliku alatooniga. Nad ei soovi haarata võimu riigis, selle asemel haaravad nad kinni "prefiguratsioonipoliitikast", kasutades kasuahne ja ületootva majandussüsteemi raisatud ressursse uue ühiskonna rajamiseks vana keskele. Freeganite loodud ühiskond tugineb raha ja masstarbimise asemel väärtustele: kogukond, suuremeelsus, sotsiaalsed probleemid, vabadus, koostöö ja jagamine.^[1]

Euroopa Liidus läheb igal aastal hinnanguliselt raisku 88 miljonit tonni toitu. Ühe inimese kohta teeb see 173 kg. Ainuüksi Eesti kauplustes visatakse aastas ära enam kui 16 miljoni söögikorra jagu toitu. Toiduaineid läheb raisku kogu käitlemise ahelas: tootmises, poodides, kodumajapidamistes ja söögikohtades. Kodumajapidamised annavad sellest poole, moodustades 42% kogu riigi toidukaost, kauplustes on toidukadu 5%, seega peitub just kodudes kõige suurem potentsiaal toidu äraviskamise vähendamiseks. ^[6] Toiduraiskamisel on omad tagajärjed. Hoolimatu ümberkäimine toiduga tähendab teiste väärtuslike ressursside kulutamist: vesi, pinnas, töötunnid, energia. Selle tulemusel tekkiv üleilmne CO₂-jalajälg moodustab ligikaudu 8% kogu inimese tekitatud kasvuhoonegaaside heitmetest maailmas.^[7] Freeganid on inimesed, kelle elustrateegia tugineb majanduses piiratud osalemisel ja ressursside minimaalsel tarbimisel. Elatakse mõistmises, et vähem on rohkem ja kõik olemasolev tuleb lõpuni tarbida. Nende jaoks on tähtis planeeti Maa võimalikult vähe koormata, seega võideldakse oma eluviisidega kogu tootva ja raiskava süsteemi vastu, olles eeskujuks paljudele tootvatele ettevõtetele ja tarbijatele.