Norra lemming

Norra lemming (Lemmus Lemmus) on hamsterlaste sugukonda lemmingu perekonda kuuluv näriline.

Norra lemmingu välimus on väga varieeruv. Norra lemmingu karvkate on kollakas-oranz, must ja mõnest kohat ka valge. Norra lemmingu kael ja pea on mustad, ka selja pealt jookseb must triip. Tavaliselt on norra lemmingul külgedel mustad laigud. Ülejäänud keha on kollakas-oranz kuid kõhu alt valge. Valgeid laike näeb mõnikord ka külgedel, enamasti pea pool. Norra lemmingu tüvepikkus on 10-13,5 cm. Norra lemmingul peaaegu puudub saba, vaid hoolikal vaatlemisel võib seda märgata. Norra lemming kaalub enamasti 40-112 grammi^[1].

Norra lemming elab tundras ja mägedes. Mägedes elavad norra lemmingud tavaliselt puupiiri läheduses. Talvel on norra lemmingute tunnel lume all, kevadel lume sulades tulevad need nähtavale ning nad rajavad uued tunnelid sambla ja kivide vahele. Norra lemmingud elavad kolooniates ja on öise eluviisga.

Norra lemmingud toituvad öösel. Norra lemmingute põhilise toidu moodustavad kõrrelised, tarnad kääbuspõõsad ja muud rohttaimed. Talvel söövad norra lemmingud samblaid. Toidupuuduse korral võivad norra lemmingud süüa ka seeni.

Norra lemmingu tiinus kestab 18-22 päeva. Poegi sünnib ühes pesakonnas 1-13 tavalselt 4-6. Ühel suvel sünnib poegi tavaliselt kaks pesakonda, harva ka kolm pesakonda. Pesa on urgudes, puujuurte või mätaste all.

Norra lemming on levinus norras ja mujal skandinaavia poolsaarel. Kõige arvukamalt on norra lemming levinud Lõuna-Norras ja mujal Stokholmi lähistel. Norra lemmingu leviala laieneb ning praeguseks on nad juba Põhja-Soomes.^[2]