Epifenomen

Mingi nähtuse epifenomeniks nimetatakse üldises mõttes selle nähtuse kaasnähtust – nähtust, mis põhinähtusega kaasneb, ilma et tal oleks vaadeldavas seoses iseseisvat tähtsust.

Näiteks väidavad mõned rahvusvaheliste suhete teoreetikud, et rahvusvahelised organisatsioonid on riikide epifenomenid. Statistikas võib ilmneda epifenomenilisi seoseid, mis ei ole otseselt põhjusliku iseloomuga: näiteks esineb antibiootikumide tarvitajatel rinnavähki sagedamini, kuid antibiootikumid ei põhjusta rinnavähki, vaid rinnavähiga kaasneb põletik, mille korral kasutatakse antibiootikume. Koolide sulgemine võib olla kooliealiste laste arvu vähenemise epifenomen.

Epifenomen võib olla (aga ei pruugi olla) põhinähtuse põhjustatud. Esimesel juhul saab teda tavaliselt vaadelda põhinähtuse kõrvalsaadusena.

Sõna kasutatakse filosoofias ja meditsiinis ka kitsamalt määratletud terminina.

Sõna pärineb meditsiinist: epifenomenideks on nimetatud nähtusi, mis lisanduvad haiguse käigus ega ole haigusele tüüpilised. Epifenomenid võivad olla, kuid ei pruugi olla haiguse põhjustatud.

Filosoofias nimetatakse epifenomeniks nähtust, millel on küll põhjus, kuid puuduvad tagajärjed või puuduvad füüsilised tagajärjed. Filosoofilist positsiooni, mis postuleerib epifenomenide olemasolu, nimetatakse epifenomenalismiks. Enamasti räägitakse epifenomenalismist ja epifenomenidest selles tähenduses vaimufilosoofias: kõiki vaimunähtusi või mingit osa nendest võidakse pidada teatud füüsiliste nähtuste epifenomenideks.