Kuumaveeallikas
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C[1] või üle asukoha aasta keskmise õhutemperatuuri.[2]
Suurem osa kuumaveeallikaid toituvad põhjaveest, mis saab vulkaanilistes piirkondades soojust magma tungimisel ülespoole. Kõik kuumaveeallikad ei ole seotud vulkanismiga, vesi võib saada soojust ka konvektiivse tsirkulatsiooni käigus. Põhjavesi liigub allapoole ja jõuab sügavamale kui 1 km. Seal on geotermilise gradiendi (10 km sügavuseni umbes 30 °C ühe km kohta) tõttu kivimite temperatuur kõrgem, kui ülevalpool.[2]
20 °C isoterm on igikeltsas 1500–2000 m sügavusel, lähistroopikas alla 100 m sügavusel ning troopikas ulatub pinnaseni. Aktiivse vulkaanilise tegevuse piirkondades ilmuvad kuumaveeallikad geisrite ja veeaurujugadena, sest vesi ja veeaur on seal ülekuumenenud (150–200 °C). Selliseid kuumaveeallikaid esineb Kamtšatkal (Paužetka), USAs (Suured geisrid), Uus-Meremaal (Uairakei), Itaalias (Larderello), Islandil jms.[1]