Estonian

edit

Etymology

edit

From Proto-Finnic *inhiminen. Cognate to Finnish ihminen.

Noun

edit

inimene (genitive inimese, partitive inimest)

  1. human being
  2. person

Declension

edit
Declension of inimene (ÕS type 12/oluline, no gradation)
singular plural
nominative inimene inimesed
accusative nom.
gen. inimese
genitive inimeste
partitive inimest inimesi
illative inimesse
inimesesse
inimestesse
inimesisse
inessive inimeses inimestes
inimesis
elative inimesest inimestest
inimesist
allative inimesele inimestele
inimesile
adessive inimesel inimestel
inimesil
ablative inimeselt inimestelt
inimesilt
translative inimeseks inimesteks
inimesiks
terminative inimeseni inimesteni
essive inimesena inimestena
abessive inimeseta inimesteta
comitative inimesega inimestega