1809

1809. aasta (MDCCCIX) oli 19. sajandi 9. aasta.

• 14. jaanuar – Napoleoni sõjad: Suurbritannia ja Hispaania sõlmisid liidu Prantsusmaa vastu.
• 16. jaanuar – Poolsaare sõda – A Coruña lahing: Prantsuse väed ründasid Jean-de-Dieu Soulti juhtimisel Hispaanias A Coruñas evakueeruvaid Briti vägesid.
• 4. märts – Ameerika Ühendriikide neljanda presidendina astus ametisse James Madison.
• 13. märts – Rootsi kuningas Gustav IV tõugati riigipöörde käigus troonilt, võimule tuli tema onu Karl XIII.
• 29. märts – loodi Venemaa keisririigi koosseisus olev Soome Suurvürstiriik.
• 10. aprill – Napoleoni sõjad: Austria tungis Baierimaale, mille sai alguse viienda koalitsiooni sõda.
• 19. aprill – Viienda koalitsiooni sõda: Prantslased saavutasid Alam-Baieris toimunud Teugen-Hauseni lahingus võidu austerlaste üle.
• 13. mai – Viienda koalitsiooni sõda: Prantsusmaa armee vallutas Napoleon Bonaparte'i juhtimisel Viini.
• 21.–22. mai – Viienda koalitsiooni sõda: Aspern-Esslingi lahing.

• 6. juuli – Prantsuse väed võitsid viienda koalitsioonisõja otsustavas Wagrami lahingus Austria ertshertsogi Karli vägesid.
• 10. august – Ecuador kuulutas ennast esimest korda Hispaaniast iseseisvaks.
• 17. september – Fredrikshamni rahuga lõppes Vene-Rootsi sõda. Soome jäi Venemaa valdusse.
• 18. september – Londonis avati Royal Opera House pärast seda, kui algne ooperimaja oli aasta varem tulekahjus hävinud.
• 14. oktoober – Viinis kirjutati alla Schönbrunni rahulepingule, millega Austria loovutas Prantsusmaale Trieste'i, Salzburgi ja Illüüria, Poolale Lääne-Galiitsia ja Venemaale Tarnopoli.

• 13. veebruar (vkj 1. veebruar) – tegutsema hakkas Tallinna saksa teater^[1].
• 12. märts (vkj 28. veebruar) – Aleksander II kinnitas Liivimaa 1804. aasta talurahvaseaduse täiendusparagrahvid^[1].
• Talurahvaseaduse täiendusparagrahvide alusel loodi ülekubermanguline Liivimaa Maamõõdu- ja Revisjonikomisjon^[1].
• 12. august (vkj 31. juuli) – avati Tartu Ülikooli peahoone^[1].

• 1. jaanuar – Nicolaas Pieneman, hollandi kunstnik, kunstikoguja ja litograaf
• 4. jaanuar – Louis Braille, pimedate kirja leiutaja
• 19. jaanuar – Edgar Allan Poe, ameerika kirjanik
• 3. veebruar – Felix Mendelssohn, saksa helilooja, pianist, organist ja dirigent
• 11. veebruar – Karl Bodmer, Šveitsi-Prantsuse kunstnik, illustraator ja graafik
• 12. veebruar – Charles Darwin, inglise loodusteadlane
• 12. veebruar – Abraham Lincoln, Ameerika Ühendriikide president
• 1. märts – Robert Cornelius, Ameerika Ühendriikide fotograaf
• 9. märts – Ferdinand Heine, saksa ornitoloog
• 15. märts – Joseph Jenkins Roberts, Libeeria president
• 19. märts – Fredrik Pacius, saksa-soome helilooja ja dirigent
• 24. märts – Mariano José de Larra, hispaania kirjanik
• 26. märts – William Henry Bartlett, briti kunstnik
• 27. märts – Georges-Eugène Haussmann, prantsuse linnaplaneerija
• 31. märts – Nikolai Gogol, vene kirjanik
• 6. august – Alfred Tennyson, inglise luuletaja
• 12. august – William Huntington Russell, Ameerika Ühendriikide ettevõtja, pedagoog ja poliitik
• 15. august – Eugène Flandin, prantsuse orientalist ja arheoloog
• 29. august – Oliver Wendell Holmes Sr., Ameerika Ühendriikide arst ja luuletaja
• 4. september – Louis-Vincent-Joseph Le Blond de Saint-Hilaire, prantsuse kindral
• 4. september – Juliusz Słowacki, poola luuletaja
• 26. oktoober – Franz Wilhelm Junghuhn, Hollandi botaanik ja geoloog
• 15. november – August Carl Joseph Corda, Tšehhi arst ja mükoloog
• 24. detsember – Kit Carson, Metsiku Lääne isiksus
• 29. detsember – William Ewart Gladstone, Suurbritannia peaminister

• 8. mai – Augustin Pajou, prantsuse skulptor
• 31. mai – Joseph Haydn, Austria helilooja
• 31. mai – Jean Lannes, prantsuse sõjaväelane
• 4. juuni – Nicolai Abildgaard, taani maalikunstnik ja arhitekt
• 8. juuni – Thomas Paine, ameerika õpetlane, intellektuaal ja revolutsionäär
• 17. august – Matthew Boulton, inglise ettevõtja, leiutaja ja insener