Aafrika Sarv

Aafrika Sarv on täpsemalt piiritlemata ala Aafrika idaosas. Selle tuumala on Somaali poolsaar. Mõnikord samastatakse teda Somaali poolsaarega, mõnikord arvatakse hulka kogu Etioopia, Eritrea, Djibouti ja Somaalia territoorium (sealhulgas faktiliselt iseseisvad Puntland (sarve tipp) ja Somaalimaa) ning Sokotra saar. Mõnikord haaratakse juurde koguni Sudaan ja Keenia (mõnikord osaliselt). Selles artiklis jäädakse teisena nimetatud tõlgenduse juurde.

Ala pindala on umbes 2 000 000 km² ning seal elab üle 80 miljoni inimese.

Aafrika Sarve lähedal India ookeanis on Aafrika maailmajakku arvatav Sokotra saar, mille pindala on 3600 km² ning mis kuulub Jeemenile.

Aafrika Sarv on väga vaene ja ebastabiilne piirkond, mille riigid on madala inimarenguga.

Nimi "Aafrika Sarv" on tulnud Somaali poolsaare kuju sarnasusest ninasarvikusarvega. Seetõttu võib see nimi assotsieeruda ninasarvikusarve kui väidetava afrodisiaakumiga.

Seda nime on maailma ajakirjanduses hakatud laialdaselt kasutama alates Somaalia ja Etioopia vahelisest Ogadeni sõjast 1977–1988.

Et Aafrika Sarv asub teisel pool Ida-Aafrika riftivööndit, siis on ta eraldumas nagu kunagi Madagaskar.

Aafrika Sarv on mägikõrb, mille kõrgeimad tipud on Simeni mägedes.

Vastu Punast merd on kaljusein. Maastik langeb järsult India ookeani suunas.

Aafrika Sarv paikneb peaaegu poolel teel ekvaatori ja Vähi pöörijoone vahel. See on väga kuiv piirkond, kuigi ta asetseb ekvaatori lähedal.

Puhuvad peamiselt läänetuuled. Djibouti, Etioopia ja Somaalia mägialadel on mussooniga kaasnevad vihmad. Idapoolsed madalad alad on ariidse kliimaga. Punase mere rannik on üks maailma kuumemaid piirkondi.

UNESCO peab Aafrika Sarve üheks suure bioloogilise mitmekesisusega kohaks (biodiversity hotspot). Ta on üks kahest niisugusest kohast, mis paikneb kuiva kliimaga alal.

Aafrika sarv kannatab siiski laialdase karjakasvatuse all, mille tõttu algsetest elupaikadest on säilinud ainult 5%. Keskkonda kahjustab ka infrastruktuuri väljaehitamine Sokotra saarel.

Aafrika Sarvel kasvab umbes 5000 liiki soontaimi, umbes pool neist on seal endeemsed. Endeeme on eriti palju Sokotra saarel ja Somaalia põhjaosas. Sugukonnad Barbeyaceae ja Dirachmaceae on piirkonnas endeemsed.

Aafrika saarel elab umbes 220 imetajaliiki, millest mitmed on väljasuremise ohus. Nende seas on beira, siregasell ja speke gasell. Seal elavad ka somaali ulukeesel, tüügassiga, hamadrill, rott Microdillus peeli, ammodill ja karvikgundi. Kõrbesebra elab ainult Aafrika Sarvel.

Mõned tähtsad linnuliigid Aafrika sarvel on Laniarius liberatus, piimalillevint, somaali kanepilind ja kadakafrankoliin.

Aafrika Sarvel on rohkem endeemilisi roomajaliike kui kuskil mujal Aafrikas: 285 liigist on 90 endeemid. Endeemsete roomajaperekondade seas on Haackgreerius, Haemodracon ja Pachycalamus ning maoperekonnad Aeluroglena ja Ditypophis. Pool neist on Sokotra endeemid. Seevastu kahepaiksed on piirkonnas alaesindatud.

Aafrika Sarvel on umbes sada liiki mageveekalu. Piirkonna endeeme on nende seas kümmekond. Endeemide seas on koopas elav Barbopsis devecchii.

Aafrika Sarve maade rahvad on kultuuriliselt lähedased ning on seotud rohkem Araabia kui muu Aafrikaga.

Aafrika Sarvel on ammusest ajast kasutatud maaharimisel atra. Koduloomadeks on olnud üksküürkaamelid ehk dromedarid.

Tähtsamad etnosed on järgmised:

• Djiboutis – afarid ja somaalid
• Eritreas – afarid, kunamad, sahod, tigreed, tigrinjad
• Etioopias – amharid, afarid, sahod, somaalid, tigrinjad
• Somaalias – somaalid

Tähtsamad keeled on amhari, somaali, omoro ja araabia keel.

Piirkonna riigid on väga sõltuvad väikesest hulgast eksportartiklitest.

Etioopias moodustab kohv 80% ekspordist.

Sudaanis, mida piirkonda enamasti ei arvata, moodustab 50% ekspordist puuvill.

Vanaajal käisid piirkonnas mööda Viirukiteed Egiptuse, Kreeka ja Rooma ekspeditsioonid viirukit, mürri ja kaneeli toomas. Roomlased nimetasid seda piirkonda Regio Aromatica.

Aafrika Sarv oli osa Seeba kuningriigist, mida valitseti teiselt poolt Punast merd.

Aksumi riik paiknes 3.–11. sajandil praeguse Etioopia, Eritrea ja Jeemeni alal. See riik hoidis enda kontrolli all pääsu Punasele merele.

Viimastel aegadel on Aafrika Sarv olnud pidevas kriisis.

Suurema osa piirkonnast moodustab Etioopia, kus elab umbes 85% rahvastikust. Selle maa ajalugu on täis kokkupõrkeid muslimite ja kristlaste vahel, uuemal ajal rahvuslaste ja marksistide vahel.

Ka mujal on lakkamatud sõjad. Somaalias lõhestas 1977. aasta kodusõda riigi ning üleriigiline võim alates 1991. aastast ei toiminud.

Kokkupõrkeid on olnud ka Djiboutis ja Eritreas. Naabruses Sudaanis käib Sudaani kodusõda.

Piirkonnas on ühtelugu loodusõnnetused (Etioopias põuad, Somaalias üleujutused), mis tabavad eriti valusalt maaelanikke. Seetõttu on seal nälgivate inimeste osakaal üks maailma suuremaid ning seal esineb pidevalt humanitaarkriise. Aastatel 1982–1992 suri Aafrika Sarvel sõdade ja nälja tagajärjel umbes 2 miljonit inimest.

Alates 2002. aastast on Aafrika Sarv terrorismivastase sõja tähelepanu fookuses. Tema strateegiline tähtsus tuleneb sellest, et tankerid ja kaubalaevad peavad liikuma selle kaudu. Tõhusa riigi puudumise tõttu Somaalias tungisid sinna USA väed, et Somaalia kodusõda ei seaks ohtu tankereid ja kaubalaevu. See operatsioon nurjus.

Lähedal asuv meretee, mis läbib Suessi kanalit, hoiab siiani elus piraatlust piirkonnas.

• Suur-Somaalia
• Aafrika Sarve 1984.–1985. aasta näljahäda
• Aafrika Sarve 2006. aasta näljahäda
• Aafrika Sarve 2010. aasta näljahäda