Arutelu:Majandusteadus

Probleemiks on see, et majandusteadus ranges mõttes viiakse tagasi 19. sajandisse, aga varasemaid majandusteaduslikke ideid nimetatakse majandusmõtteks või muul sarnasel moel. Mulle tundub selline sõnastus mitte-eestipärasena, sellepärast ma paigutasin kõik selle majandusteaduse alla. Võib-olla saaks selle ikkagi paigutada majandusteaduse ajaloo alla. Kui rääkida siiski majandusmõttest, siis võib-olla sobiks pealkirjaks "Antiikne majandusmõte." Andres

"Antiikne majandusmõte"- on väga perspektiivikas pakkumine, kui jätta arvestamata asjaolu, et antiikajaga seostuvad enamikel eestlastel ikkagi Vana- Rooma ja Vana-Kreeka. Sellisel juhul peaks kuuluma kõnesolev kirje ikkagi Majandusteaduse ajaloo juurde. Sedasi ei muutuks küsitavaks ka,Wikipedia sügavuti ja laiuti minnes,tuntud (näit Platon ja Aristoteles) aga ka vähemtuntud ja varasemate mõtlejate kirjapandud majanduslikud ideed. Entsüklopeediakasutajale oleks võib-olla, et huvitavam väljend antiikne kui et majandusteadus, kuna ju Platongi on üsna tuttavakõlaline. Mariina

Ma otsisin alternatiivi minu arvates sobimatule pealkirjale "Antiikaja majandusmõtteid". "Antiikaja" oleks siin siiski parem. Aga üldpealkirja "Majandusteaduse ajalugu" alla võiks see tõesti sobida. Probleem tekib sel juhul alles siis, kui artikkel väga pikaks venib, nii et on tarvis alajaotuste kohta eraldi artikleid. Andres

Jah, selge on ilus! Aga ma ei oska neid parandusi kuidagi wikipedias teha, seepärast palun ned Andresel sisse viia. Ette tänades Mariina

Keelelinkidega on segadus, neid tuleb veel korrigeerida. Andres 07:58, 3 Apr 2005 (UTC)

kuigi "ühiskonnateadus" on põhimõtteliselt õige, soovitaksin kasutada sõna "sotsiaalteadus", sest sõnal "ühiskonnateadus" on nõukogude ajast jäänud sobimatu kõrvalmaik. Andres 25. september 2006, kell 06:28 (UTC)

Esimesest lõigust võib jääda mulje, nagu oleks migratsioon ja tehnoloogia areng ainult majandusprotsessid.

Asendasin hinnad hindade muutumisega ja tehnoloogia tehnoloogia arenguga, sest muidu poleks tegu protsessidega. Võib-olla ma sain millestki valesti aru. Andres 5. oktoober 2006, kell 04:51 (UTC)

Põhimõtteliselt õige, kuigi minu kõrvale ei kõla ilusti. Küsimused, millega tegeltakse on umbes et miks {hinnad,kaubavood,...} on nii suur ja muutub niiviisi nagu ta teeb. Seega meid nagu huvitavad nende nähtuste aluseks olevad protsessid. Kui oskad paremini sõnastada, lase käia. Ott 7. oktoober 2006, kell 01:46 (UTC)

Võib-olla siis "hindu, kaubavooge, migratsiooni ja tehnoloogia arengut kujundavad fundamentaalsed majandusprotsessid"? Andres 7. oktoober 2006, kell 06:49 (UTC)

Nimetasin majandusnähtusteks. Tegelikult tautoloogia. Aga mis ühisnimetaja alla läheks raha, hind, perekonnaseis, põllumajanduse tekkimine, aktsiahinnad, koostöövalmidus võõrastega, motivatsioon, rahulolu, vaimne tervis, laste saamine...

Minu meelest ei saa neid kõiki nimetada majandusnähtusteks. Kui majandusnähtused on kõik nähtused, mida majandus mõjutab või mis majandust mõjutavad, mis siis üldse välja jääb? Sin on loetletud ka sotsiaalseid nähtusi, millega primaarselt tegeleb demograafia või sotsioloogia. Et öelda, mis oleks ühisnimetaja, tulebki sõnastada see ühisnimetaja, mida on silmas peetud. See vormel ei pruugi olla lühike. Andres 8. oktoober 2006, kell 07:30 (UTC)

Peaks mainima ka midagi rõhuasetusest (rohkem raha ja ratsionaalse valikuga seotud). Vaatasin ka teisi definitsiooni, kõige parem oli vast prantsuskeelne aga too polnud ka nagu õige seletus. Ott 8. oktoober 2006, kell 01:25 (UTC)

Poliitika osa alla sobiks Keynesi tsitaat mis on säälsamas kommentaarina olemas. Kui keegi suudab ta normaalselt eesti keelde panna, siis oleks teretulnud. Ott 7. oktoober 2006, kell 01:46 (UTC)

Kus see tsitaat on ja kus on originaal? Andres 7. oktoober 2006, kell 06:47 (UTC)

Poliitika all, html kommentaarides. Pärit wikiquotest. Ott 8. oktoober 2006, kell 01:25 (UTC)

Palun vabandust, ma ei saa ikka aru, kus see on. Mis tähendab "html kommentaarides"? Mis tähendab "poliitika all"? Andres 8. oktoober 2006, kell 07:33 (UTC)

Kui sa võtad lahti "majandusteadus ja poliitika" redigeerimisaknas, siis seal on näha html-is kirjutatud kommentaarid. Tõstan siia. Tiina357 8. oktoober 2006, kell 12:03 (UTC)

The ideas of economists and political philosophers, both when they are right and when they are wrong, are more powerful than is commonly understood. Indeed the world is ruled by little else. Practical men, who believe themselves to be quite exempt from any intellectual influence, are usually the slaves of some defunct economist. Madmen in authority, who hear voices in the air, are distilling their frenzy from some academic scribbler of a few years back

John Maynard Keynes, The General Theory of Employment, Interest and Money, 1935 Teen siia siis tõlke mustandi, küllap saame kambapeale hakkama. "Majandusteadlaste ja poliitikafilosoofide ideed – olgu nad siis prajasti õiged või valed – on mõjuvõimsamad, kui tavaliselt näha osatakse. Tegelikult ei valitsegi maailmas suurt midagi muud. Praktikud, kes arvavad, et nad on igasugustest intellektuaalsetest mõjudest täiesti vabad, on tavaliselt mõne ajast ja arust majandusteadlase orjad. Võimul olevad hullumeelsed, kes kuulevad hääli õhust, utavad oma hulluse mõnelt paari aasta taguselt akadeemiliselt sulesorkijalt." See on minu võimete jaoks liiga kirjanduslik. Muide, mind häirib siin üks sisuline küsimus: eesti keeles öeldakse "majandusteadlane" ja "poliitikafilosoof" (või "poliitiline filosoof"), aga Keynes ei taha nähtavasti ühel puhul rääkida teadlastest, teisel puhul filosoogidest. Võib-olla oleks õigen öelda "majandusmõtleja" või midagi taolist. Andres 8. oktoober 2006, kell 12:22 (UTC)

Arvan, et esimeses lõigus pole mõtet püüda anda majandusteaduse täpset definitsiooni, vaid tuleks lihtsalt ligikaudselt osutada, mis on majandusteaduse aine ja meetodid. Andres 8. oktoober 2006, kell 12:24 (UTC)

See artikkel on tänu Sinu tööle palju paremaks muutunud. Katsume nüüd sõnastust viimistleda.

Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele

Sõna "tavaliselt" mõjub siin pisut kummalisena. Kui rõhuasetus mõõdetavale ei ole alati suurem, siis ei saa minu meelest rääkida ka eristamisest. Võib-olla nii: "Enamik majandusteaduse meetodeid paneb rohkem rõhku mõõdetavale [kui teiste sotsiaalteaduste meetodid]... " Või suurem osa teiste majandusteaduste meetoditest? Igatahes näiteks demograafia meetodid panevad mõõdetavatele suurustele vähemalt sama palju rõhku kui majandusteaduse omad. Nii et see tunnus ei erista kuidagi majandusteadust demograafiast. Ja ega Sa ometi ei mõtle, et demograafia ja majandusteaduse eristamine tuleneb ainult traditsioonist? Andres 15. oktoober 2006, kell 07:22 (UTC)

Nojah, kui lõpuni lugeda, siis jutt ei ole ainult sellest. Ka matemaatilised meetodid on demograafiaga ühised, agaatsionaalsetest valikutest demograafia uurimisaine puhul suurt rääkida vist ei saa. Andres 15. oktoober 2006, kell 07:25 (UTC)

Mõte õige. Demograafiat hästi ei tunne. Kirjeldav osa tõenäoliselt täpselt sama, majanduseks muutub asi siis kui püüad demograafilist käitumist läbi inimeste valikute ja eelistuste põhjendada.Ott 16. oktoober 2006, kell 00:37 (UTC)

Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev

Mismoodi vahe tugineb traditsioonile? Saan vist umbes aru: "piiri majandusteaduse ja teiste sotsiaalteaduste vahel määrab kohati ainult traditsioon". Kas võikski niimoodi sõnastada? Andres 15. oktoober 2006, kell 07:22 (UTC)

Nõus. Kuigi minu kõrva jaoks vahet pole. Aga kui Sinu jaoks on, siis muuda julgesti.Ott 16. oktoober 2006, kell 00:37 (UTC)

Makroökonoomika keskendub peamiselt makrotasandi nähtustele

Jätsin kursiivi ära, sest Vikipeedias ei ole kombeks kursiivi rõhutamiseks kasutada. Minu meelest ei ole sellist rõhutamist tarvis. Aga kui Sinu meelest tingimata on, siis arutame seda.

Kui "keskendub peamiselt", kas see tähendab siis, et ta osaliselt tegeleb mikroökonoomika nähtustega? Aga tundub, et tekstist ei selgu, mis osas, millal ja miks.

Kui makrotasand on välja toodud eraldi mõistena, siis peaks vist seda tegema ka mikrotasandi mõistega? Andres 15. oktoober 2006, kell 07:36 (UTC)

Nõus. Aga kas Sa arvad, et need asjad on siin vajalikud? Ma võin sellel teemal mõtiskleda. Makro tegeleb ka iseenda mikroalustega, ja mikrotasand on enam-vähem see mida ma mikro kohta kirjutasin.Ott 16. oktoober 2006, kell 00:37 (UTC)

Ei ole tingimata tarvis. Võib mõlemad ära jätta.

Katsun siis parandamise ette võtta. Küsin nõu õigupoolest sellepärast, et ma asja suurt ei tunne. Aga ma teen parandused ära, ja kui läheb valesti, eks siis paranda omakorda. See võib mul aega võtta, sest olen praegu haige. Andres 16. oktoober 2006, kell 07:46 (UTC)

Ma ei tea, mis see kvalitatiivne analüüs majandusteaduses on, see ei pruugi olla sama mis kvalitatiivsed uurimismeetodid. Eespool on link Kvantitatiivne analüüs (majandusteadus), võib-olla peaks siin analoogne link olema.

Ma jätaksin pealkirjad ikkagi keemiale, sest minu meelest on need terminid keemias kõige tuntumad ja valdav osa linke peab keemiat silmas. Andres (arutelu) 9. juuli 2015, kell 16:43 (EEST)[vasta]