Beatrix Potter

Beatrix Potter
Beatrix Potter
Sünniaeg	28. juuli 1866
Surmaaeg	22. detsember 1943 (77-aastaselt)
Amet	illustreerija, maalikunstnik, mükoloog, kunstnik
Teosed	Lugu Peeter Pikk-kõrvast
Koduleht	https://peterrabbit.com
Autogramm
	[muuda Wikidatas]

Beatrix Potter (28. juuli 1866 London – 22. detsember 1943 Cumbria Sawrey) oli Briti lastekirjanik, illustraator ja seeneteadlane.

Ta on tuntud eelkõige tänu oma lasteraamatute sarjale, mille peategelasteks olid loomad, kellest tuntuim on Peeter Pikk-kõrv.

Lapsepõlv

Potter sündis jõukas perekonnas. Tal oli noorem vend Walter Bertram (1872–1918). Tema vanemad huvitusid kunstist ja loodusest ning nautisid maaelu. Isa Rupert William Potter oli kohtuadvokaat, kes oma investeeringutega aktsiatesse sai 1890. aastatel väga rikkaks. Vanaisa Edmund Potter oli 1861–1874 parlamendi liige.

Lapsena oli Beatrixil ja Bertramil palju pisikesi loomi, kelle käitumist nad hoolikalt jälgisid ja keda nad palju joonistasid. Nende hulka kuulusid hiired, küülikud, siil, mõned nahkhiired, lisaks oli perekonnal liblikate ja teiste putukate kogu. Suved veetsid nad Šotimaal ja Loode-Inglismaal Cumbrias. Beatrixile palgati koduõpetajaid, kuni ta oli 18 aastat vana. Ta oli innukas õpilane ning omandas laialdased teadmised keeltest, kirjandusest, bioloogiast ja ajaloost. Potter sai seltsidaami väljaõppe, aga ei töötanud seltsidaamina kunagi.

Ka tema kunstiannet märgati varakult ja talle palgati joonistamisõpetajaid. Beatrixil kujunes välja isikupärane stiil. Peamiselt joonistas ta vesivärvidega. Lisaks tõelistele ja väljamõeldud loomadele joonistas ta putukaid, fossiile, arheoloogiamälestisi ja seeni.

Teadus

Potter oli huvitatud kõigist loodusteadustest peale astronoomia. Kuid see huvi oli eklektiline: ta kogus fossiile, uuris Londonis väljakaevamistel leitud arheoloogilisi leide ja huvitus putukateadusest. Kõigil neil aladel joonistas ta oma uurimisobjekte järjest suuremate oskustega.

1890. aastatel hakkas ta keskenduma mükoloogiale. Seeni joonistada meeldis talle juba lapsena, sest need olid ilusad värvilised, ei jooksnud eest ära ja püsisid samas asendis. 1892 tutvus ta loodusteadlase Charles McIntoshiga, kes aitas tal parandada joonistuste täpsust ja õpetas talle taksonoomiat.

Potterit hakkas huvituma seente paljunemine, ta hakkas seente eoseid mikroskoobiga uurima ja nähtut üles joonistama. 1895 töötas ta välja teooria, mille järgi seened võivad eostest idaneda. Tema onu Henry Roscoe oli Londoni ülikooli asekantsler ja tema kaudu konsulteeris ta Kew' botaanikaaia töötajatega. Kuid botaanikaaia direktor William Thiselton-Dyer keeldus tema joonistusi isegi vaatamast nii sellepärast, et Potter oli naine, kui ka sellepärast, et ta oli amatöör. Seejärel pani Potter oma järeldused kirja artiklisse "Seeneeoste idanemisest" ja esitas selle Linné ühingule.^[1] Potteril kui naisel ei lubatud oma artikli arutamisel osaleda, ühing leidis, et käsikiri vajaks enne publitseerimist veel toimetamist, aga seejärel Potter võttis artikli tagasi,^[1] see läks kaduma ja tõenäoliselt hävitati. Nähes, et tal ei ole võimalik teadlaseks saada, loobus Potter selle poole püüdlemisest.

Lasteraamatud

Pärast seda, kui teda saatis mõningane edu postkaartide ja brošüüride illustreerimisel, kirjutas ja illustreeris ta oma esimese raamatu. See oli lasteraamat "Lugu Peeter Pikk-kõrvast" (1901).^[2] Järgmisel aastal ilmus kordustrükk juba suuremas kirjastuses. Raamat oli menukas ja naine hakkas kirjanikuks, avaldades 23 lasteraamatut, mille peategelasteks olid loomad. Neist 19 raamatut ilmus enne esimest maailmasõda.^[3]

Pärand

Oma valdused (1600 hektarit koos hoonetega) pärandas ta Suurbritannia loodus- ja kultuuripärandi alalhoiuga tegelevale organisatsioonile National Trust for Places of Historic Interest or Natural Beauty.^[3]

Tema elust on tehtud biograafiline draamafilm "Preili Potter" ("Miss Potter"; 2006), kus teda kehastas Renée Zellweger.