Eesti sport

Eesti sport on nii Eesti territooriumil kui ka väljaspool seda Eesti kodanike või -alaliste elanike sportimine.

Eesti spordi varasem ajalugu sarnanes teiste Euroopa riikide spordiajalooga. Mitmesuguseid võistlusi korraldati eelkõige sõjalise rakendusega aladel, näiteks võisteldi keskaegses Tallinnas ammulaskmises. Kõrgklassi haridusse kuulus ka kehaline treening, seepärast oli Tartu Ülikoolis juba selle loomisest peale 1632. aastal ametis vehklemismeister. Ka ülikooli taasavamise järel 1802. võeti õppekavva ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants. Võimlemise tõi Tartu ülikooli 1819. aastal lektor Karl Eduard Raupach.^[1] Baltimaade üliõpilaskorporatsioonide traditsioonides on mõõkadel ja vehklemisel tänini tähtis osa, kuigi duelle enam ei peeta.

Ehkki rahvakoolides algselt spordiharidust ei antud, jõudis sport ajapikku sinnagi. 1805. aastal võttis Kanepi pastor Johann Philipp von Roth Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused. 1876. aastal avaldatud "Kooli lugemise raamatu" III osas tutvustas Carl Robert Jakobson esimest korda antiikolümpiamänge (peatükk "Olimpia mängupühad").^[1]

Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus oli 1820. aastal Tallinnas asutatud Uljaste Purjetajate Ordu. Arvukas spordiharrastus algas Eestis siiski alles 1890. aastatel, pikka aega oli kõige populaarsem ala raskejõustik.^[1] Sajandivahetusel ja 20. sajandi alguses tegutses terve rida tuntud Eesti rammumehi, kes esinesid nii Venemaal kui ka mujal väljaspool Vene impeeriumi – kuni Ameerika Ühendriikide ja Austraaliani välja. Tuntumate seas neist olid Aleksander Aberg, Georg Hackenschmidt ja Georg Lurich.

Sajandivahetusel asutati Eestis ka esimesed spordiseltsid, kus tegeldi jalgrattaspordi, jooksmise, võimlemise, jalgpalli, poksi, ujumise ja uisutamisega^[1]. Kuna 1896. aasta olümpiamängudele USA purjetajate seas sõitnud eesti meremees jäi ilmastikuolude tõttu pealtvaatajaks^[viide?], jõudsid esimesed eestlased olümpiamängudele 1912. aastal Stockholmi suveolümpiamängudel Venemaa võistkonnas esindades keiserlikku Venemaad^[1]. Selleks ajaks oli Eestis esile kerkinud kergejõustik.

Esimese maailmasõja järel saavutasid Eesti Vabariigis kõrge taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, samuti püsis tasemel raskejõustik. 30. novembril 1919 otsustati Eesti Spordi Kongressil rajada Eesti Spordi Liit ja Eesti Olümpia Komitee ning osaleda 1920. aastal Antwerpeni olümpiamängudel.^[1]

Ehkki Eesti okupeerimise järel 1940. aastal peatas Nõukogude võim Eesti spordiorganisatsioonide tegevuse, pärast Teist maailmasõda hakati kujundama Eesti NSV sporditegevust Nõukogude Liidu süsteemi kohaselt, kus Eesti sportlased said rahvusvahelistel võistlustel esindada ainult Nõukogude Liitu. 1945. aastal loodi esimesed viis lastespordikooli, tegevust alustas Tallinna Kehakultuuritehnikum. Eestis asutatud spordiühingute meeskonnad võistlesid Nõukogude Liidu võistlustel ning NSV Liidu võistkondade koosseisus esinesid Eestist pärit sportlased ka rahvusvahelistel võistlustel. NSV Liidus saavutasid kõrgeid kohti Eesti korvpallurid, kergejõustiklased, ujujad, purjetajad, raskejõustiklased, maletajad jpt. Eesti spordirajatiste arengule andsid tõuke ka 1980. aasta olümpiamängud Moskvas, mille purjeregatt toimus Tallinnas. Selleks puhuks rajati Pirita purjespordikeskus.

Ehkki 1988. aasta suveolümpiamängudel Sŏulis esindasid Eesti sportlased veel Nõukogude Liitu, Eestis tervitati Erika Salumäe kullavõitu naiste jalgrattasprindis juba kui Eesti riiklikku triumfi. Nõukogude korvpallimeeskonna liikmena pälvis kuldmedali ka Tiit Sokk. 1992. aastal osalesid Eesti, Läti ja Leedu lõpuks esimest korda, pärast Baltimaade vabanemist Nõukogude okupatsioonist, olümpiamängudel iseseisvate riikidena. Teised endised NSV Liidu vabariigid võistlesid SRÜ ühendvõistkonnas. Naiste jalgrattasprindis kordas kullavõitu Erika Salumäe, purjetamises tõid pronksi Eesti Vabariiki vennad Tõnu ja Toomas Tõniste.

Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.

• Eesti sportlaste loend
• Aasta sportlane
• Eesti jalgrattasport
• Eesti olümpiamängudel
• Eesti Spordimuuseum

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti sport

• Eesti spordi kronoloogia Tallinna Pedagoogilise Seminari kodulehel

v r Eesti võtmeartiklid
Ajalugu	Esiajalugu Liivimaa ristisõda Taani aeg Vana-Liivimaa Liivimaa ordu Baltisakslased Liivi sõda Liivimaa hertsogkond Rootsi aeg Põhjasõda Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Ärkamisaeg Eesti iseseisvumine Vabadussõda Vabadussõjalased Vaikiv ajastu Teine maailmasõda Metsavennad Eesti NSV Vabariigi Valitsus eksiilis Laulev revolutsioon Suveräänsusdeklaratsioon
Loodus	Fauna imetajad kalad linnud Floora puud põõsad samblad samblikud Jõed Järved Kaitsealad Kliima Saared
Riik	Asulad linnad Erakonnad Haldusjaotus maakonnad vallad Inimõigused Kaitsejõud Kaitsevägi Kohtusüsteem Riigikohus Peaminister President Põhiseadus Riigikogu Valimised Valitsus Välispoliitika Õiguskaitseorganid Äärmuspunktid
Majandus	Börs Keskpank Energeetika Maksusüsteem Põlevkivitööstus Põllumajandus Transport Turism
Ühiskond ja kultuur	Ajakirjandus Arhitektuur Eesti keel Eestlased Filmikunst Haridus Internet Kirjandus Kunst Kuritegevus Köök Meedia Muusika Mütoloogia Raadio Rahvaluule Rahvastik religioon Riigipühad Sport Sümbolid hümn lipp vapp Teater Televisioon Tervishoid Õigussüsteem