Euroopa kultuuripealinn
Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt üheks kalendriaastaks valitud linn, mis saab selle aasta vältel näidata oma kultuurielu ja selle arengut. Iga kultuuripealinnaks valitu korraldab kultuuriürituste programmi, mis tõstab esile tema ajaloolist ja kultuurilist pärandit.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1983. aastal tegi endine näitleja ja hilisem Kreeka kultuuriminister Melina Mercouri ettepaneku algatada Euroopa kultuuripealinna projekt, et tuua eurooplasi lähemale ja näidata Euroopa kultuuri rikkust ja mitmekesisust. Euroopa kultuuripealinna projekt algas 13. juunil 1985 ja algul oli selle nimetus "Euroopa kultuurilinn". 1999. aastast hakati neid linnu nimetama kultuuripealinnadeks[1].
Esialgu oli kultuuripealinnu üks. viimast korda juhtus nii 2006. aastal. Kuid 2000. aastaks valiti üheksa kultuuripealinna ja pärast seda on tavaliselt valitud igaks aastaks kaks linna, mis ei täida kultuuripealinna ülesandeid poole aasta kaupa, vaid mõlemad terve aasta vältel. 2016. aasta seisuga on Luksemburgi pealinn Luxembourg ainus linn, mis on rohkem kui korra olnud Euroopa kultuuripealinn, sest Luksemburgis pole suurt linnade valikut.
Euroopa kultuuripealinnad Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Esimese Eesti linnana oli Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011. aastal.
Teist korda tuli Euroopa kultuuripealinn Eestisse 2024. aastal, kui kohale kandideerisid Tartu ja Narva[2][3]. Tartu valiti kultuuripealinnaks teemaga "Ellujäämise kunstid".
Kultuuripealinnad
[muuda | muuda lähteteksti]1980. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]1990. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1990 – Glasgow
- 1991 – Dublin
- 1992 – Madrid
- 1993 – Antwerpen
- 1994 – Lissabon
- 1995 – Luxembourg
- 1996 – Kopenhaagen
- 1997 – Thessaloníki
- 1998 – Stockholm
- 1999 – Weimar
2000. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]- 2000 – Avignon, Bergen, Bologna, Brüssel, Helsingi, Kraków, Praha, Reykjavík, Santiago de Compostela
- 2001 – Rotterdam, Porto
- 2002 – Brugge, Salamanca
- 2003 – Graz
- 2004 – Genova, Lille
- 2005 – Cork
- 2006 – Patras
- 2007 – Sibiu, Luxembourg
- 2008 – Liverpool, Stavanger
- 2009 – Vilnius Linz
2010. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]- 2010 – Ruhri piirkond (koos Esseniga), İstanbul, Pécs
- 2011 – Turu, Tallinn
- 2012 – Guimarães, Maribor
- 2013 – Marseille, Košice
- 2014 – Umeå, Riia
- 2015 – Mons, Plzeň
- 2016 – Donostia, Wrocław
- 2017 – Århus, Paphos
- 2018 – Leeuwarden, Valletta
- 2019 – Matera, Plovdiv
2020. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]- 2020/2021 – Galway, Rijeka
- 2022 – Kaunas, Esch-sur-Alzette, Novi Sad
- 2023 – Veszprém, Timișoara, Elefsina
- 2024 – Tartu, Bodø, Bad Ischl
- 2025 – Nova Gorica/ Gorizia, Chemnitz
- 2026 – Oulu, Trenčín
- 2027 – Liepāja, Évora
- 2028 – České Budějovice, Bourges, Skopje
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna kultuuripealinna programm
- Tartu kultuuripealinna programm
- Euroopa puupealinn
- Euroopa kultuuripealinn Tartu
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ europarl.europa.eu välja otsitud 8.08.10
- ↑ Tartu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks, Tartu linnavalitsuse pressiteade, 1. detsember 2017
- ↑ Narva kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks 2024, Narva linna koduleht, 23. jaanuar 2018