Ferruccio Busoni

See muusikaalane artikkel vajab toimetamist. (2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Ferruccio (Dante Michelangelo Benvenuto) Busoni (1. aprill 1866 Empol – 27. juuli 1924 Berliin) oli saksa-itaalia pianist, pedagoog, dirigent, helilooja ja muusikakirjanik.

15-aastaselt (1881) sai ta Bologna Filharmoonia Akadeemia liikmeks; esines pianistina alates 8. eluaastast, võitis 1890 Peterburis Anton Rubinsteini nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi. 1919 sai Zürichi ülikooli audoktoriks.

Ta õppis kompositsiooni W. Mayeri^[küsitav] juures, klaverit harjutas ise, 1888–1890 oli Helsingi Muusikainstituudi klaveriõpetaja, 1890–1891 Moskva konservatooriumi klaveriprofessor, 1891–1892 Uus-Inglismaa konservatooriumi professor Bostonis. Alates 1894 tegutses Berliinis, kus 1902–1909 organiseeris "Busoni orkestriõhtuid" harvaesitatavate teostega, 1901–1902 kõrgema kunstimeisterlikkuse kursused Weimaris, 1907–1908 Viini Muusikaakadeemia, 1910–1913 Basel, 1913–1914 Bologna, 1915–1920 Zürich, alates 1920 Berliini Kunstide Akadeemia kompositsiooni-pedagoog. Reisis Venemaale 1912 jm. 1913 sai alguse nn busonistide-hofmanistide sõda. Ta on kirjutanud ka raamatuid.

• Ooperid, sealhulgas
  • koomiline "Pruudivalik" Hoffmani järgi (oma libretole) lavastatud 1912 Hamburgis
  • "Sigune" 1889
  • "Turandot" 1917
  • "Arlekiin" 1917
  • "Doktor Faust" (lõpetas F. Jarnach 1925)
• Koomiline avamäng 1897, 1904
• Indiaani fantaasia 1913
• Viiulikontsert 1897
• Klaverikontsert 1904 (koorifinaaliga) jm kammermuusikat sealhulgas
• 4 etüüdist koosnev "Indiaani päevik" klaverile 1915
• 4 palast "Noortele" 1908
• 1918–22 loodud "Klavierübung" sisaldab 10 vihikut klaverimuusikat
• Kahele klaverile on "Improvisatsioonid Bachi teemadel" 1916
• "Kontrapunktiline fantaasia" 1921
• 2 keelpillikvartetti 1881, 1889.