Ilo Sibul
Ilo Sibul (10. veebruar 1908 Tartu – 31. jaanuar 1979 Tallinn) oli eesti füsioloog-biokeemik ja patofüsioloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1957).[viide?]
Ilo Sibul lõpetas Tallinna Reaalkooli 1926. aastal ja Tartu Ülikooli 1932. aastal. Ta sai meditsiinidoktori kraadi 1936. aastal väitekirjaga "Histamiini suhtumisest kopsu".[1]
Seejärel töötas ta Tartu Ülikoolis ning aastatel 1945–1947 Tübingeni Ülikoolis. 1953. aastast oli ta Tartu Riikliku Ülikooli professor. Aastatel 1955–1956 Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudi direktori asetäitja, 1957–1964 Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi teadusdirektor, 1964–1966 Tartu Riikliku Ülikooli spordimeditsiinikateedri juhataja, 1967. aastast Eksperimentaalbioloogia Instituudi loomafüsioloogiasektori juhataja.[2]
Ta valiti Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks 1957. aastal füsioloogia alal. Ta oli Eesti Biokeemia Seltsi president aastatel 1963–1979.