Inimese seedeelundkond

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Seedekulgla. Lisateavet artikli arutelust

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Seedeelundkond. Lisateavet artikli arutelust

Inimese seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Täiskasvanud inimese seedekanal on keskmiselt 8–10 meetrit pikk. Seedekanalisse kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Seedeelundkonda kuulub veel kaks nääret – maks ja kõhunääre.

Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega. Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg. Süljes on ensüüm amülaas, mis lõhustab tärklist. Seega algab tärklise lõhustumine juba suus. Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund. Neelamisel keel aheneb, pehme suulagi tõuseb ning sulgeb tee ninaõõnde. Samal ajal katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse, vältides toidu sattumist hingamisteedesse. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima, mis aitab juhtida toitu makku. Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Maos algab valkude ning jätkub süsivesikute seedimine soolhappe ja ensüüm pepsiini toimel. Osaliselt seedunud toit liigub maost edasi peensoolde, mille esimest osa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. Kaksteistsõrmiksooles toimub seedimise põhiline osa ning sinna suubuvad mitmed tähtsad seedenõred, kaasa arvatud trüpsiin. Soole siseseinad on kurrulised ja lisaks suurendavad soole seina väikesed väljasopistised – soolehatud. Peensooles lõpeb süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine. Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid imenduvad verre ja rasvade koostisosad lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad edasi jämesoolde. Seal enam seedimist ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kuid kuna vesi pidevalt organismi tagasi imendub muutub toidumass tahkeks. Jämesoolde jäävad lõpuks alles toidujäätmed, mida keha ei vaja ja mis eemaldadakse organismist päraku kaudu. Väljaheide koosneb põhiliselt toidujääkidest, bakterimassist ja veest.

Kehalise koormuse ajal on seedeelundite talitlus pärsitud. Toimuvad erinevate hormoonide (adrenaliin, noradrenaliin) kontsentratsiooni muutused. Väheneb seedeelundite verevarustus.

"Bioloogia põhikoolile IV" - Urmas Kokassaar ja Mati Martin