Mine sisu juurde

KV-85

Allikas: Vikipeedia

KV-85

KV-85 Sankt-Peterburgis Avtovi linnaosas monumendina

KV-85 tehnilised andmed
Pikkus 6,90 m
Laius 3,25  m
Kõrgus 2,83  m
Kaal 46  t
Kiirus maastikul 10–15 km/h
maanteel 42 km/h
Käiguvaru maanteel 180 km
maanteel 330 km
Suurtükk 85 mm D-5T
71 mürsku
Kuulipildujad 3X7,63 mm DT
3 276 padrunit
Soomus 30–100 mm mm
Mootor V-2K
Mootori võimsus 600 hj
Meeskond 4 inimest

KV-85 oli Teise maailmasõja aegne Nõukogude Liidu rasketank, mida toodeti väikese partiina 1943. aastal. Põhines KV-1S kerel, millele oli lisatud soomust ja IS-1-le mõeldud torn. KV-85 toodeti vaheetapina seniks, kuni IS-1 pidi tootmisse jõudma ja kasutusele võetama.

KV-85 paremalt küljelt vaadates

Nõukogude rasketank KV-1 oli sõja puhkedes 1941. aastal tehniliselt Saksa tankidest üle, kuid kannatas siiski mitmete puuduste all. Tankil oli nõrk sidur ja käigukast ning pearelv oli sama võimas kui keskmistel tankidel T-34. Negatiivne tagasiside viis peaaegu selleni, et Stalin oleks lõpetanud rasketankide tootmise Nõukogude Liidus. Vaid inseneride veenmine ning uute võimsate Saksa tankide Panther ja Tiger I ilmumine sundisid Stalinit ümber mõtlema.[1]

KV-1 puuduste kõrvaldamiseks oli 1942. aastal alanud projekt parema soomuse ja relvastusega rasketanki KV-13 loomiseks. Esimene prototüüp valmis mais 1942. aastal. Põhiliseks muudatuseks oli metallivalu ulatuslikum kasutamine torni ja suure osa kere valmistamisel. Esimestel katsetustel ilmnesid vead ülekandega ja roomikud kippusid purunema. Vigade parandamiseks võeti üle mitmeid KV-1S veermiku osi, kuid umbes samal ajal hakkas Stalin mõtlema rasketankide ehitamise peatamisest. Peakonstruktor Žozef Kotin jätkas siiski omal initsiatiivil tööd ja lasi oma meeskonnal kogu tanki ruumipaigutuse ümber projekteerida. Algsest kavandist jäi alles ainult vedrustus ja veermik. Kotini töö tasus ennast ära, kuna 1943. aasta alguses nõudmine uue rasketanki järgi taastus. Edasi jätkus töö uue tanki kallal kahes suunas: osa Kotini meeskonnast jätkas KV-13 prototüübi edasiarendamist, mis viis lõpuks tanki IS-1 loomiseni. Teine osa jätkas KV-1 moderniseerimist KV-1S baasil.[2]

KV-85 tagantvaates

KV-1S kere esikülje paksust suurendati 82 millimeetrilt 100 millimeetrini ja sellele paigaldati IS-1 jaoks loodud torn koos uue 85 mm kahuriga D-5T. Uus torn oli suurem, kui varasem KV-1 torn ja KV-1S keret laiendati selle mahutamiseks. Kuna nõuded nägid ette, et tanki peab mahtuma 70 mürsku, siis loobuti viiendast meeskonnaliikmest, et teha ruumi laskemoona riiulitele. Valminud tank sai nimeks KV-85. See jäi IS-1-le alla nii mobiilsuses, kui ka soomuskaitses, kuid seda toodeti 1943. aasta keskpaigast aasta lõpuni, kuniks IS-1 tootmisega seotud tehnilised probleemid ületati 130[3], 144[4] või 148 masinat, siis tootmine lõpetati.[1]

Lisaks 85 mm pearelvale oli tanki relvastuses ka kolm 7,62 mm kuulipildujat DT, neist üks paiknes torni tagaküljel.

KV-85 ei olnud eriti edukas. Ukrainas löödi 20 KV-85-t 34. kaardiväe rasketankide läbimurdepolgust novembris 1943. aastal Panzer IV tankide ja Marder II liikursuurtükkide poolt tagasi, kusjuures üks kolmandik KV-85 tanke hävitati. Analüüs näitas, et uuemate Saksa tankide vastu on KV-85 soomus liiga õhuke. Isegi kui mürsk soomusest läbi ei tunginud, võis see soomuse siseküljelt kilde lahti lüüa ja see oli meeskonnale ohtlik. Samas polnud KV-85 enda kahur piisavalt võimas, et Saksa tanke pikemalt distantsilt hävitada.[5]

  1. 1,0 1,1 Bean, Fowler 2002, lk 137
  2. Bean, Fowler 2002, lk 138
  3. Zaloga, Grandsen 1984 lk 171
  4. Õun 2003, lk 24
  5. Bean, Fowler 2002, lk 139
  • Tim Bean, Will Fowler. Russian Tanks of World War II – Stalin's armored might. Ian Allan publishing 2002. ISBN 0760313024 (inglise keeles)
  • Christopher Chant. World Encyclopedia of the Tank. Second edition. Inglismaa, Sutton Publishing 2002. ISBN 0750931477 (inglise keeles)
  • Steven J. Zaloga, James Grandsen. Soviet Tanks and Combat Vehicles of World War Two. Weidenfeld & Nicholson military 1984. ISBN 0853686068 (inglise keeles)
  • Mati Õun. II maailmasõja tankid. Tallinn, Sentinel 2003. ISBN 9985945522

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]