Kveenid

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kveenid (kveeni/soome keeles kveeni, norra keeles kvener, põhjasaami keeles kveanat) on 18.–19. sajandi jooksul Soome ja Rootsi põhjaosast Põhja-Norrasse emigreerunud Soome talupoegadest ja kaluritest pärinev Norra rahvusvähemus. 1996. aastal said kveenid Norras ametliku vähemuse staatuse ning 2005. aastal tunnistati kveeni keelt Norra vähemuskeelena. Kveene on umbes 10 000 – 60 000.

Kveenid elavad Põhja-Norras Finnmargi ja Tromsi maakonnas. Kveenid on luterlased (sh lestaadiuslased).

 Pikemalt artiklis Nime kveen päritolu

Nimetuse "kveen" päritolu ei ole selge ja selle üle vaieldakse jätkuvalt. Ei ole mingeid tõendeid, et tänapäeva kveenid on mõnes muistses Norra või Islandi allikas mainitud kveenide järeltulijad. Kui Norra allkirjastas 1999. aastal vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni, sai "kveen" ametlikuks nimetuseks.

Mõnede akadeemiliste rühmade teooria järgi sai 19. sajandi lõpul Norra võimude poolse diskrimineerimise ja allasurumise tulemusena sai nimetus "kveen" halvustava tähenduse. Seetõttu eelistasid paljud kveenid, et neid kutsutaks soomlasteks (suomalaiset).^[1] Ent kveeni kultuuri taaselustamisega 1970. aastatel hakkasid kveenid ise seda nimetust uuesti kasutama. Veel 1990. aastatelgi arutleti, et kas selle asemel tuleks kasutada norrakeelseid nimetusi finne, finsk või finskætted (vastavalt 'soomlane', 'soome-' või 'Soome päritolu').^[2] Kuid tänapäeval on nimetus "kveen" aktsepteeritud ja kasutusel: näiteks Norra kveenide organisatsiooni Norske Kveners Forbund nimes.

Vahemikus 1845–1930 registreeriti kveenid Norra rahvaloendustel eraldi rühmana. Alates 18. sajandist hakkasid kveenid moodustama märkimisväärset osa Põhja-Norra rahvastikust. 1845. aastal pidas 13,3% Finnmargi ja 3,2% Tromsi maakonna elanikest end kveenideks. 1854. aastal olid need arvud vastavalt 19,9% ja 7,0%. Suhtarvu tipp jäi aastasse 1875, mil kveenide osakaal maakondades oli vastavalt 24,2% ja 7,7%. 1890. aastal olid need näitajad 20,2% ja 3,7% ning 1900. aastal 13,8% ja 2,0%.^[3] 1930. aasta rahvaloenduse andmetel elas Tromsi ja Finnmargi maakondades kokku 8215 registreeritud kveeni. 1950. aastal teatas 1439 inimest, et nad kasutavad soome keelt: Tromsis 58 ja Finnmargis 1381.^[4]

2001. aastal Norra parlamendi korraldatud rahvusvähemuste uuringu andmetel oli kveene hinnanguliselt 10 000 – 15 000.^[5] Kuna nimetus "kveen" ei ole ametlikult defineeritud, on kveenide koguarvu raske hinnata. Seetõttu on teised uuringud hinnanud kveenide arvu vahemikku 50 000 – 60 000, põhinedes kriteeriumil, et isiku vähemalt üks vanavanem rääkis soome keelt.^[6] Kuid paljud neist peavad end kas norralaseks, saamiks või nende rahvuste kombinatsiooniks.

Juba 16. sajandist pärinevad Taani/Norra maksuandmed loetlevad mõningaid Põhja-Norras elavaid kveene.^[7] Ka 1539. aastast pärinev Olaus Magnuse maakaart "Carta marina" kujutab nime "Berkara Qvenar" all võimalikku kveenide asundust ligikaudu tänapäevase Tromsø linna ja Lofootide saarestiku vahel.^[8] Selleaegseid kveene seostatakse sageli Põhja-Rootsi pirkalastega.^[9] Mõnedes varajastes dokumentides on kveenid pandud ühte rühma Kesk- ja Põhja-Norra põlisrahvaste saamidega.^[10]

Põhilise kveenide Norrasse rändamise saab jagada kahte ajajärku.^[3] Esimene rändelaine leidis aset aastatel 1720–1820, kui Põhja-Soomest ja Tornio jõe orust pärit soome keelt kõnelevad rahvad kolisid Tromsi aladele jäävate fjordide äärde ja Finnmargi läänepoolsetesse osadesse (nt Polmak, Kárášjohka, Porsáŋgu, Alta ja Lyngen).

Rände teine laine leidis aset pärast 1820. aastat ja kestis ligikaudu 1890. aastani. See oli suunatud Finnmargi idaosa rannikualadele ja selle tõukeks oli Põhja-Norra õitsev kalatööstus. Lisaks oli sealt võrreldes Põhja-Soomega lihtsam edasi Ameerikasse saada ja paljud kolisidki enne Atlandi ületamist Finnmarki. Kveenide rände lõpetasid probleemid kalatööstuses, rahvastiku surve, ümberasumine Ameerikasse ja kveenide järjest suurenevad probleemid maa ostmise ning Norra kodakondsuse saamisega.

 Pikemalt artiklis Kveeni keel

Kveeni keel on läänemeresoome keel. Keeleteaduslikust seisukohast on kveeni keel soome keele vastastikku arusaadav murre, kuid poliitilistel ja ajaloolistel põhjustel sai keel aastal 2005 Norras Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta raames seadusliku vähemuskeele staatuse.

Kuna kveenide elanikkond oli tegelikult muudest soomekeelsetest rahvastest isoleeritud, erineb kveeni keel soome keelest. Kveeni keel sisaldab paljusid Norra laensõnu ja kasutatakse ka soome keele sõnu, mida Soomes enam ei kasutata. Norra valitsuse 2005. aasta raportiga hinnati Norras elavate kveeni keelt kõnelevate isikute arv vahemikku 2000–8000 (sõltuvalt kasutatud kriteeriumist).

1990. aastatel arutleti kveenide endi seas selle üle, kas neid tuleks pidada eraldi rahvusrühmaks või lihtsalt Norra soomlasteks. Lisaks arutleti kveeni keele ametliku õigusliku tunnustamise protsessi käigus ka selle üle, kas seda tuleks pidada omaette keeleks või vaid soome keele murdeks, ja et kas seda kveeni keelt või soome keele kveeni murret tuleks õpetada koolides.

Kveenidel ja saamidel on küll ühine norrastamise ajalugu, kuid sellele järgnenud poliitikad on neid käsitlenud erinevalt. Saame on tunnustatud kui Põhja-Norra põlisrahvast. Neil on oma koolid ja parlament ja nad valivad Finnmarksloveni – umbes 95% Finnmargi maakonna maid omava organisatsiooni juhatuse kuuest liikmest kolm. Mõned kveenid arvavad, et õiguste ja riiklike vahendite jaotamisel on saame liigselt eelistatud. Samas leidub saamide poolel inimesi, kes arvavad, et Norra vähemuspoliitikad ja riiklik rahastamine peaksidki peamiselt saamidele keskenduma.

Viimasel ajal on Norra Kveenide Organisatsioon üritanud sarnaselt saamidega saada tunnustust ka kveenidele kui Norra põlisrahvale. See on muutnud osade kveenide jaoks oluliseks selle näitamise, et nende ajalugu ulatub ajas tagasi kaugemale kui üldiselt arvatud. Kooskõlas soomlastest ajaloolaste Jouko Vahtola ja Kyösti Julku poolt esitatud hüpoteesidega on hiljuti hakatud nimetus "kveen" asemel mitteametlikult võtma kasutusele sõna "kainu". Vahtola on esitanud hüpoteesi, et sõnad "kveen" ja "kainu(u)" on samaväärsed.

Tähistamaks ja austamaks esimest iga-aastast kveenide päeva, heisati 2013. aasta 16. märtsil kell 11 Rootsis Kiruna raekojas Kveenimaa lipp. Edaspidi peaks see kuupäev olema laiemalt tunnustatud nii põhjapoolsetes kveenide kogukondades kui ka teiste poolt.

See kuupäev valiti 14. sajandil Rootsi ja Kveenimaa vahel allkirjastatud riikliku lepingu "Tälje harta" (rootsi keeles Tälje stadga) järgi. Selle lepinguga garanteeris Rootsi kuningas kveenidele (pirkalastele) kauplemisõigused põhjas.^[11]

Kiruna linn kuulub Rootsi kõige põhjapoolsemasse omavalitsusse Kiruna valda. Tegemist on territooriumilt Rootsi suurima omavalitsusega, mis hõlmab 4,604% Rootsi pindalast.

Minevikus peeti Norras kõneldavat kveeni keelt soome keele murdeks, paljuski nagu peetakse murdeks Põhja-Rootsis kõneldud meä keelt. Tänapäeval on mõlemad keeled aga piirkondades, kus neid räägitakse, tunnustatud vähemuskeeled. Rootsi Kiruna vallas on ametlikult tunnustatud vähemuskeeled nii soome, meä kui ka saami keel.

 Pikemalt artiklis Ruijan Kaiku

Ruijan Kaiku on Norras Tromsøs kord kuus välja antav kakskeelne ajaleht (kveeni/soome ja norra keeles). Peamiselt kirjutatakse ajalehes kveenidega seotud probleemidest ning soome keele ja kultuuri tugevdamise alasest tööst Norras. Lisaks ilmub ajalehes lugusid teistest Soomega seotud organisatsioonidest Norras ja teistest soomlastest vähemusrahvustest Põhjamaades ning nendega piirnevatel aladel. Ajalehe peatoimetaja on Liisa Koivulehto.

Baaski on Nordreisas peetav kultuurifestival. Esimene festival toimus 2007. aasta juunis. 2017. aastal peetud festivaliga tähistati kümne aasta möödumist esimesest festivalist.^[12] Festivali vastutav korraldaja on Nordreisa vald ja esimese festivali direktor oli Johanne Gaup.

1990. aastate lõpus disainiti kveenide rahvariided. Tegemist ei ole mitte vanade rahvariiete rekonstruktsiooniga, vaid pigem uue disainiga, mis põhineb piltidel ja muudel allikatel, mis käsitlevad kveenide poolt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kantud riideid ja ehteid. Nende loomise eesmärk oli ühendada ja liita kveenide identiteeti.

"Kadonu Loru" on ainus kveeni keeles salvestatud levimuusika singel. See põhineb vorstide tegemisest rääkival vanal kveenide lastelaulul. Esitajad on Karine Jacobsen ja Kine Johansen (vastavalt Børselvist ja Lakselvist). Singli andis välja kirjastus Iđut.^[13]

 Pikemalt artiklis Norra Kveenide Organisatsioon

Norra Kveenide Organisatsioon (kveeni/soome keeles Ruijan Kveeniliitto, norra keeles Norske Kveners Forbund) rajati aastal 1987 ja 2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli organisatsioonil 838 liiget.^[14] Organisatsioonil on mitu kohalikku haru: Skibotn, Børselv, Nord-Varanger, Deatnu, Lakselv, Alta, Põhja-Troms, Tromsø ja Østlandet.

Organisatsiooni ülesannete hulka kuuluvad valitsuse kveenide rahvastiku ajalugu ja õigusi käsitleva raporti heaks töötamine, kveenidega seotud teemade kajastamise parandamine meedias ja püüdlused selle poole, et valitsus looks kveenidega seotud teemadega tegeleva sekretäri (statssekretær) ametikoha. Lisaks lugemise ja kirjutamise õpetamine algajate tasemest edasijõudnute tasemeni, kveeni lasteaia rajamine ja kveeni keele liitmine kõigisse Norra haridustasemetesse. Organisatsioon püüab rajada ka kveeni kultuuri fondi ja saada kveeni keelt liiklus- ja muudele märkidele, kveenikeelseid kohanimesid ametlikele kaartidele ning luua kveeni keele ja kultuuri muuseume ja keskusi.

 Pikemalt artiklis Kainun institutti

Kveeni Instituut (kveeni/soome keeles Kainun institutti, norra keeles Kvensk institutt) on Norra Porsáŋgu omavalitsuses Børselvi asulas asuv kveeni kultuuri ja kveeni keele keskus.

Kveeni keelenõukogu loodi 2007. aasta aprillis^[15] ja sinna kuuluvad juhataja Irene Andreassen, Terje Aronsen, professor Anna Riitta Lindgren, dotsent Eira Söderholm ja Pia Lane. Nõukogu esimeseks ülesandeks sai kveeni kirjakeele standardi loomine.^[16]

Halti kvenkultursenter asub Nordreisa vallas.^[17]

Ruija kveeni muuseum asub Vadsø vallas.

• saamid
• metsasoomlased
• meänmaalased
• pirkalased
• Kveenimaa

• Norske Kveners Forbund (Norra Kveenide Organisatsioon)
• Vadsø kveeni muuseum
• Kvensk bibliografi/Kveenipipliografia. Uudiste, raamatute, kaartide jmt otsitav andmebaas.
• Kenneth Hyltenstam & Tommaso Maria Milani: Kvenskans status: Rapport för Kommunal- og regionaldepartement och Kultur- og kirkedepartement. 2003. Sissejuhatus kveenide ajalukku (rootsi keeles).
• Finnmargi piirkonna etnograafiline kaart aastast 1861
• FTDNA Finland Geographic DNA Project