Liberaalid (Rootsi partei)
Liberaalid | |
---|---|
Liberalerna | |
Rootsi erakond | |
Esimees | Nyamko Sabuni |
Asutamine | 5. august 1934 |
Ideoloogia | Sotsiaalliberalism |
Europarlamendi fraktsioon | Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus |
Liikmete arv | 15 283 |
Koduleht | www.liberalerna.se |
Liberaalid (rootsi keeles Liberalerna, lühend L) on Rootsi liberaalne erakond. Ta on asutatud 1902. Partei tunnuslause on: "sotsiaalne vastutus ilma sotsialismita". Partei kuulub Rootsi parem- ja keskerakondade blokki. Üldises Rootsi poliitilises spektris asub partei paremtsentris.
Programm
[muuda | muuda lähteteksti]Ametlik programm deklareerib partei sotsiaalliberalismi esindajaks. Selle all mõtleb partei vaba turumajandust kombineerituna ulatuslike riiklike sotsiaalprogrammidega. Partei toetab soolist võrdõiguslikust ja välisabi arengumaadele. Partei pooldab välisabi andmist 0,70% Rootsi SKP-st. See on ÜRO soovitus ja Rootsi on üks väheseid riike, mis seda täidab. Välispoliitiliselt toetab partei Rootsi kuulumist Euroopa Liitu ja pooldab liitumist NATO-ga. Palestiina-konfliktis pooldab ta Iisraeli.
Partei muutis Rootsi demokraatlikuks 1917–1920 võimul olnud Nils Edéni liberaalide ja sotsiaaldemokraatide segavalitsuse ajal. Esimesed demokraatlikud valimised toimusid Rootsis 1921.
Partei kritiseeris sotsiaaldemokraate ettevõtete riigistamise pärast. Oldi sotside vastasrinnas, kuid samal ajal kriitiline ka parempoolse Mõõduka Koalitsioonipartei suhtes. Läbi aja on partei nihkunud paremale ja toetab maksupoliitikas Rootsi maksukoormuse (ligemale 50% SKP-st) langetamist.
Partei baseerub valdavalt haritud keskklassile.
Rahvusvahelised kontaktid
[muuda | muuda lähteteksti]Partei on Liberaalse Internatsionaali täisliige. Euroopa Parlamendis kuulub partei Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse ja sealtkaudu EP gruppi Allianss Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1902–1923 kandis erakond nime Liberaalne Koondpartei. Seejärel partei lõhenes kuiva seaduse küsimuses. Kuiva seaduse pooldajad asutasid Vabameelse Rahvapartei, vastased Liberaalse Partei. 1934 ühendati mõlemad parteid ja nimeks pandi Rahvapartei. Nii sündis partei tänasel kujul.
1990 lisati nimesse sõna "Liberaalne". 2015. aastast kannab partei praegust nime – Liberaalid.
Valitsemisaastad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1976–1978 Mõõduka Koalitsioonipartei, Liberaalse Rahvapartei ja Keskpartei koalitsioonivalitsus. Peaministriks sai Thorbjörn Fälldin Keskparteist. Valitsus lagunes maksupoliitiliste erimeelsuste tõttu.
- 1978 Ola Ullsten moodustas liberaalide vähemusvalitsuse.
- 1979 tehti katse taastada kolmeparteiline paremtsentristlik koalitsioonivalitsus.
- 1980 moodustas tsentristliku valitsuse Keskparteiga. Samal aastal said parem- ja keskparteid valimistel lüüa ja võimu võtsid tagasi sotsid Olof Palme juhtimisel.
- 1991–1994 võimul koos Mõõduka Koalitsiooniparteiga, Keskpartei ja Kristlik-Demokraatliku Liiduga. Peaminister oli Carl Bildt Mõõdukast Koalitsiooniparteist.
- 2006–2014 võimul koos Mõõduka Koalitsiooniparteiga, Keskpartei ja Kristlik-Demokraatliku Liiduga. Peaminister oli Fredrik Reinfeldt Mõõdukast Koalitsiooniparteist.
Viimased valimised
[muuda | muuda lähteteksti]Partei võitis 2018. aasta Rootsi parlamendivalimistel 20 kohta 349-st (5,49% häältest). 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel võitis partei 1 koha 20-st (4,13% häältest).
Partei liidrid alates 1935
[muuda | muuda lähteteksti]- 1935 Gustav Andersson of Rasjön
- 1944 Bertil Ohlin
- 1967 Sven Wedén
- 1969 Gunnar Helén
- 1975 Per Ahlmark
- 1978 Ola Ullsten
- 1983 Bengt Westerberg
- 1995 Maria Leissner
- 1997 Lars Leijonborg
- 2007 Jan Björklund
- 2019 Nyamko Sabuni
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Liberaalid ametlik lehekülg (rootsi, inglise ja teistes keeltes)
- Rootsi parlament: Liberaalid (rootsi keeles)