Liitreaalsusega prillid

Liitreaalsusega prillid on prillid, mille abil reaalne keskkond kombineeritakse virtuaalsega, rikastades reaalsust andurite kaudu saadud infoga. Selleks võib olla näiteks heli, video, graafika, GPS-andmed. Liitreaalsus erineb virtuaalsest reaalsusest selle poolest, et virtuaalses reaalsuses asendatakse "päris maailm" simuleeritud variandiga, aga liitreaalsuses vaid lisatakse "päris maailmale" lisafunktsioone.

Google ja Microsoft tegelevad selliste prillide väljatöötamisega ja esimesed töötavad tooted peaksid jõudma lõpptarbijale lähiaastatel. Kuigi Apple pole siiani veel teatanud sellise tehnoloogia arendamisest, on tõenäoliselt ka neil esimesed sammud selles suunas juba tehtud.

Google Glass on miniatuurne arvutisüsteem koos optiliste kuvarprillidega. Lihtsamalt öeldes on tegemist nutitelefonisarnase prillikomplektiga, mis suudab kasutajaga suhelda tavaliste ja loomulike häälkäskude abil. Loomulikult on kogu süsteem hands-free ehk selle juhtimiseks ei ole vaja käsi kasutada. Parema prillisanga küljes olev puutepadi ei tee käte kasutust prillide juhtimiseks aga võimatuks.

Google'i prillid töötavad Androidi operatsioonisüsteemi baasil. Erinevalt tavalistest prillidest pole neil aga läätsesid (läätsed on lisaaksessuaar), vaid ainult raamid, mille külge on kinnitatud pooletolline läbipaistev ekraan (HUD). Kui tavalise ekraani korral oleks kasutaja vaateväli piiratud ja ta oleks sunnitud pilgu mujalt ära pöörama, siis sellise ekraani puhul pole tema tavategevus häiritud. Prillidel on protsessor ja mälu ning arvatavasti võimaldavad 3G- või 4G-ühendust. Prilliraamil asuvale nupule vajutades on võimalik teha pilte ja salvestada videoid sisseehitatud kaameraga.

Prille kavandatakse mitmes stiilis. Täpsed andmed nende jõudluse kohta veel puuduvad.

Google Glassi arendab Google X Lab^[1]. Varem on X Lab tegelenud ka teiste tulevikutehnoloogiatega, mille hulka kuuluvad muuhulgas isesõitev auto ja internetiteenus õhupallide abil.

Prille hakati testima 2012. aasta aprillis. Lisaks on neid näidatud mitmel tehnikamessil. Esimesed prillid arendajatele jõudsid USAs turule juba 2013. aasta alguses, kusjuures hind jäi 1500$ ümbrusse^[2]. Tavakasutajale mõeldud toode jõuab turule tõenäoliselt 2013. aasta lõpul või 2014. aasta alguses.

"Me oleme loonud Glassi, et suhtlus virtuaalses maailmas ei häiriks teid reaalses maailmas," ütles Google'i disainer Isabelle Olsson. "Me ei taha, et tehnoloogia ette jääks."^[3]

Kuigi peas kantavad kuvad liitreaalsuse tarvis ei ole uus idee, on kogu projekt tõmmanud palju meedia tähelepanu.^[4] Põhiliselt seetõttu, et selle rahastajaks on Google, aga ka prototüübi disaini tõttu, mis on palju väiksem ja kompaktsem kui eelnevalt väljatöötatud. 2011. aasta augustis kaalus prototüüp umbes 3,6 kg. Praeguseks on seade kergem kui paar tavalisi päikeseprille ^[5]. Tuleviku disainis võib ka oodata kuva lõimumist inimeste tavalistesse prillidesse.

Paljude Google'i töötajate sõnul oli Glass algselt kavandatud tavainimestele kättesaadavaks juba 2012. aasta lõpuks ning umbes sama hinna eest kui tänapäeva nutitelefonid. Samas väitsid teised allikad, et Glassi ei oodatudki nii kiirelt valmis saada. Explorer Editioni variant on testijatele ja arendajatele müügiks USAs hinnaga 1500$. Tavakasutaja versiooni hakatakse väidetavalt müüma 2014. aastal "märgatavalt odavamalt" kui Explorer Edition.^[2]

Glass Explorer programm ehk otsetõlkes Avastaja programm on mõeldud arendajatele ja testijatele, kes tahavad juba varakult näha ja proovida, kuidas Google Glass töötab, ning uurida, kuidas inimesed seda kasutada saavad. Liitumine programmiga võimaldati 20. veebruaril 2013 ning suleti juba 7 päeva hiljem ehk 27. veebruaril 2013.

Explorer Edition saab andmeid otse läbi Wi-Fi võrgu. Wi-Fi puudumise korral on võimalus ühenduda Androidi või iPhone seadmega Bluetoothi abil ning kasutada vastava seadme 3G või 4G võrku. Lisaks on olemas GPS võimalus.

Kasutajad annavad prillidele käske, alustades lauset sõnadega "ok glass", millele järgneb vastuskäsk. Alternatiiv on valida otsitav käsk vastavast nimekirjast.

16. aprillil 2013 teatas Google, et arendus algse Glass Explorer programmi raames on lõpule jõudnud. Samal päeval said arendajad esmakordselt ligipääsu Mirror API-le, mille abil saab luua Google Glassile kõikvõimalikke rakendusi.

Google Glass võimaldab teha pilte ja salvestada 720p HD videot. Samal ajal kui videot salvestatakse, ei lülitu ekraan välja.

Puutepadi asub Google Glassi külje peal, lastes kasutajal seadet juhtida, libistades näppu mööda prillisanga. Näpuga tahapoole liikudes näidatakse hetkesündmusi, näiteks ilma, ning libistades näppu ettepoole näidatakse möödunud sündmusi, näiteks telefonikõned, fotod jne.

• Android 4.0.4 või uuem OS
• 640×360 resolutsiooniga kuva
• 5-megapiksline kaamera, võimaldades 720p videosalvestust
• Wifi 802.11b/g
• Bluetooth
• 16 GB salvestusruum, millest 12 GB on kasutatav (ketta vormindamisel kasutatakse ära osa andmemahust)
• 1,2 GHz kahetuumaline ARMv7 protsessor
• 682 MB RAM
• Kolmeteljeline güroskoop
• Kolmeteljeline kiirendusmõõtur
• Kolmeteljeline magnetomeeter (kompass)
• Valgus- ja kaugusmõõtur

Google Glassi rakendused on tasuta kolmandate osapoolte loodud rakendused, mida kutsutakse GlassWare’iks (otsetõlkes klaasvara). Seade kasutab paljusid juba eelnevalt väljatöötatud Google'i rakendusi, näiteks Google Now, Google Maps, Google+ ja Gmail.

16. aprillil 2013 avaldati Mirror API, mis laseb arendajatel algust teha tarkvara loomisega Google Glassi jaoks. Kasutustingimustes oli muuhulgas kirjas, et arendajad ei või lisada oma rakendustesse reklaame ega küsida rakenduste loomise eest tasu. Google'i esindaja mainis aga, et selline poliitika võib tulevikus muutuda.

Google pakub prillide jaoks Androidi rakendust nimega MyGlass, mis võimaldab seadistada ja juhtida Glassi veebiliidese kaudu.

Lisaks puutepadjale saab Google Glassi juhtida häälkäskudega. Et Glassi sisse lülitada, peab kasutaja kallutama oma pead 30° üles või vajutama puutepatja ja ütlema "OK Glass". Kui seade on sisse lülitunud, saab kasutaja anda selliseid käske nagu "Take a picture" ("Pildista"), "Record a video" ("Salvesta video"), "Google ’What year was Wikipedia founded?’" ("guugelda "Mis aastal asutati Wikipedia?""), "Give me directions to Vanemuine Theatre" ("Anna juhiseid, kuidas jõuda Vanemuise teatri juurde") ^[6]. Nendele otsingutulemustele, mis loetakse ette, kasutatakse ära (inim)luude juhtivust, mis võimaldab edastada heli inimese sisekõrva, kasutades selleks koljuluid. See võimaldab edastada heli kasutajale nii, et kõrvalseisjale on see peaaegu kuuldamatu.

2012. aasta novembris sai Google Glass ajakirja Time poolt tunnustuse, olles üks "Parimaid leiutisi aastal 2012".

Privaatsuse eest võitlejad on mures, et inimesed, kes kannavad selliseid prille, võivad olla võimelised võõraid inimesi tänaval ära tundma, kasutades selleks näotuvastust, või siis salaja lindistada ja levitada isiklikke vestluseid.

Samuti on tõstatatud probleemina Google Glassi legaalsus paljudes riikides, eriti Venemaal, Ukrainas ja teistes endistes NSVL riikides, aga mitte Eestis. 2013. aastal pani üks Google+ kasutaja tähele, et Google’i prillide kasutus on teatud kohtades illegaalne. Vastavalt hetkel kehtivatele seadustele Venemaal ja Ukrainas on keelatud kasutada spioonividinaid, mis on võimelised salvestama videot, heli või teha pilte silmapaistmatul viisil.^[7] Eestis selline seadus puudub.

Samas on aga Google'i prillidel 10-sekundiline lindistuslimiit, kui just pole spetsiaalselt seadet ümber seadistatud. Samuti ei saa seadmega alati märkamatult lindistada, sest lindistuse alustamiseks on vaja seda öelda või kaameranuppu all hoida.

Kartusi on tõstatanud USA selles osas, kui prillid peaksid ära kaduma või varastatama. Google’i ametlik vastus sellele oli, et nad töötavad vastava lukustussüsteemi kallal ja proovivad suurendada kasutajate teadlikkust sellest, et nad saavad Google Glassi kaugnullida ehk kustutada kõik andmed ilma füüsilist ligipääsu prillidele omamata.^[8]

Microsofti prillide kohta on avalikkusele veel väga vähe teada. 2012. aasta novembris avalikustas Microsoft oma prillid patenditaotluse kaudu. Taotluses kirjeldab Microsoft "süsteemi ja sellega seotud meetodeid /…/ kasutades pea külge kinnitatud kuvarit". Seade oleks võimeline jälgima silmi, saama informatsiooni sügavuse ja kauguse kohta, tuvastama nägusid ja potentsiaalse mängija häält. Kasutajatel oleks võimalik kutsuda üksteist mängima, kasutades selleks häälkäske, ning iga seade ühendataks kasutaja mängurikontoga, et pakkuda võimalust pidada oma mängude kohta arvestust.^[9]

Mängijad saaksid seostada oma kontosid, et moodustada meeskondi. Microsoft ütles, et pea külge kinnituv kuvarisüsteem võiks olla prillide kujul. Firma lisab oma taotluses, et see kirjeldus on toodud välja ainult näitlikustamise eesmärgil ning ei ole reaalsuses piiratud vaid nende funktsioonidega. Pea külge kinnituv kuvarisüsteem võib sisaldada lisaandureid, kaameraid, mikrofone ja muidsisend-väljundseadmeid.^[9]

Väidetavalt ei tule aga Microsofti prillid Google Glassi konkurendiks, sest erinevalt Google'i prillidest pole Microsofti omad mõeldud kasutamiseks igas olukorras. Nende põhieesmärk on muuta mitmekasutajamänge kasutajale lihtsamaks. Lisaks oleks prillide ülesanne anda pidevalt lisainfot mitmesugustel sündmustel, näiteks spordiüritustel, kontsertidel jne.

Microsoft esitab sadu patendiavaldusi iga kuu ning selle uurimismeeskonnad ennustavad "puudutusvaba tulevikku" kantavale tehnikale ja seadmetele.^[10][11]

• http://www.businessinsider.com/the-end-of-the-smartphone-era-is-coming-2012-11#ixzz2EZ0qLfve
• http://www.computerworld.com/s/article/9228577/Google_s_computerized_glasses_steal_the_show_at_I_O
• https://plus.google.com/+projectglass/posts