Meghalaya
| Meghalaya | |
|---|---|
|
| |
| inglise Meghalaya | |
|
hindi मेघालय Meghālaya | |
| Pindala: 22 489 km² | |
Elanikke: 3 211 000 (2014)  | |
| Rahvastikutihedus: 143 in/km² | |
| Pealinn: Shillong | |
.svg) |
Meghalaya on osariik India idaosas. Piirneb lõunas Bangladeshiga ning põhjas ja idas Assami osariigiga. Meghalaya tähendab sanskriti keeles pilvede kodu. See on India ja kogu maailma kõige vihmarohkemaid paiku, kus aastane sademete hulk võib paiguti ulatuda üle 1200 cm. Meghalaya on mägine, kõrgeim tipp Shillongi mägi kõrgub 1961 m üle merepinna. Sealseid subtroopilisi metsi iseloomustab suur elurikkus.
Meghalaya moodustati aastal 1972, kui Assami osariigist eraldati kaks piirkonda: Khasi Hills ja Jaintia Hills ning Garo Hills.
Enamiku rahvastikust moodustavad hõimud: suurim hõimugrupp on khasid, seejärel teiste seas garod ja pnarid. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel on levinuim usund kristlus (70,25%, peamiselt presbüterlased ja katoliiklased. 13,27% on hindud, 4,27% moslemid ja 11,53% elanikkonnast tunnistab animistlikke usundeid.
Levinumad keeled on khasi keel, mis kuulub austroaasia keelkonna moni-khmeeri harusse, garo keel Tiibeti-Birma keelkonnast, bengali keel, nepali keel ja khasi keelele lähedane pnari keel. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt.
Meghalayas kehtib matrilineaarne ehk naisliinis pärimisõigus, kus kogu vara pärib noorim tütar, kes jääb ka koju vanemate eest hoolitsema. Tütarde puudumisel võib perekond pärijanna adopteerida.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Meghalaya – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis