Metsvint

Metsvint
Isaslind Laulⓘ
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Vintlased Fringillidae
Perekond	Vint Fringilla
Liik	Metsvint
Binaarne nimetus
Fringilla coelebs Linnaeus, 1758
Metsvindi levila. Roheline – aasta läbi, kollane – pesitseb suvel, sinine – talvitub, ruuge – alamliik spodiogenys.

Metsvint (Fringilla coelebs) on vintlaste sugukonda vindi perekonda kuuluv lind.

Metsvindi rahvapärased nimetused on vihmavint, kasevint, viiksutaja, rüüts, metsavaht ja metsvink.^[1]

Teaduslikult kirjeldas metsvinti esimesena Linnaeus 1758.

Metsvint on levinud kogu Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasias^[2]. Ida suunas leidub teda kuni Iraanini ja Jenissei jõgikonnani.^[2] Loode-Aafrikas elab paikne alamliik F.c. spodiogenys ja Makaroneesias teine paikne alamliik F.c. canariensis. Alamliike eristatakse rohkemgi.

Talvitumisalad asuvad Vahemere maades ja Atlandi ookeani idarannikul^[1], põhja suunas kuni Norrani.

Metsvint on Eesti kõige arvukam pesitseja, kelle arvukust hinnatakse 1,7–2,2 miljonile paarile, talvist arvukust 100–1000 isendile^[3]. Teistel andmetel pesitseb Eestis 2–3 miljonit metsvinti^[1]. Tõenäoliselt on ta Eesti kõige rohkearvulisem laululind^[4].

Kogu Euroopas elab metsvinte 130–240 miljonit paari.^[5]

Metsvint on varblasest veidi väiksem ja kaalub 20–25 g^[2]. Tema tiiva pikkus on 8,3–9,2 cm.^[1]

Isaslind on sulestiku järgi kergesti äratuntav. Tema rind ja põsed on pruunikad, selg pruunikashall, pea sinaka helgiga tuhkhall ja päranipuala rohekas. Tiival on valge triip. Emaslinnu välimus on tagasihoidlikum.^[2]

Nokk on lühike ja kooniline.^[5]

Metsvinti võib segi ajada põhjavindiga, kel pugualune on oranžikas, metsvindil punane. Ka põhjavindi tiibadel on näha oranži ja tema pealael puudub tutike.^[5]

Metsvinti võib kohata iga liiki ja tüüpi metsades, aedades ja parkides, aga ta eelistab segametsatukki, hõredaid kuusikuid ja palumännikuid, eriti kui nende läheduses leidub lehtpuusalku ja põõsastikke. Tihedat metsa ja võsa ta väldib, sest lahkub sagedasti maapinnale toitu otsima.^[2]

Metsvint liigub maas kiirete kergete hüpetega või kõndides. Rohkem tegutseb ta siiski puu otsas.^[4][5]

Lennata suudab metsvint kiirusega kuni 50 km/h.^[6]

Metsvint kohaneb kergesti inimese liikumisega ja muutub siis peaaegu sama julgeks kui varblased.^[4][5]

Kevadel saabuvad metsvindid vara. Isaslinnud tulevad mõne päeva võrra varem emastest. Pesitsusala lõunaossa hakkavad nad jõudma juba veebruari lõpus, aga levila põhjaossa jõuavad nad aprilli teises pooles. Eestisse saabuvad nad keskmiselt aprilli algul.^[2]

Kui isaslind emast esimest korda kohtab, on isane agressiivne, aga nende suhted muutuvad ruttu usaldavaks ja isaslinnu rünnakud mänglevaks.^[4]

Seejärel heidavad linnud paari ja hõivavad isaslinnu valitud maa-ala^[2]. Sel perioodil laulavad isased innukalt^[2]. Kuid pesa hakkavad nad ehitama alles kuu aega pärast saabumist^[4].

Metsvint on päevalind. Ka ränne toimub põhiliselt päeval.^[1].

Väljaspool pesitsusaega võivad metsvindid moodustada hiiglaslikke parvi.^[1]

Metsvindid elavad maksimaalselt 8 aastat vanaks^[1], teistel andmetel 18 aastat^[5]. Tüüpiline eluiga on 3 aastat^[5].

Metsvindi kiiretempoline laul on lühike. Seda laulu on rahvas ilmekalt edasi andnud lausega "siit siit siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk"^[2].^[4]

Vahel on kuulda rasvatihase hüüdu meenutavat "pink-pink" või "vint-vint" ja mõnikord niinimetatud rüüpimist: rütmiliselt korratavaid "rüüi-rüüi-rüüi" helisid. Enamasti rüübib metsvint pesa lähedal päikseloojangu ajal või pilves ilmaga.^[2]

Metsvint alustab laulmist varahommikul ja lõpetab hilja. Laulmise ajal istub ta tavaliselt oksal. Metsvindil eristatakse mängulaulu, territooriumilaulu ja võitluslaulu.^[5]

Isaslinnud laulavad ka pärast poegade koorumist. Kui noor vint ei kuule pärast koorumist isaslinnu laulu, siis ei pruugigi ta laulmist korralikult ära õppida.^[5]

Metsvint on valdavalt teratoiduline^[2]. Ta sööb mitmesuguseid seemneid^[2]. Ta sööb ka taimede pungi ja marju^[1]. Seevastu poegi toidab ta peaaegu eranditult putukatega^[2]. See tõendab, et vindid on arenenud putuktoidulistest lindudest ja läinud hiljem üle taimetoidule.

Kahjurputukate ja umbrohuseemnete hävitajana toob metsvint põllu- ja metsamajandusele määratut kasu.^[2]

Pesa ehitab ainult emaslind, kuigi isaslind toob pesaehitusmaterjali. Põhiliselt isaslind valvab ja kaitseb oma territooriumi^[4]. Pesa valmimiseks kulub 6–7 päeva. Pesa toetub puutüve ja oksaharu vahele või asestseb jämedal rõhtsal oksal tüvest pisut eemal. See on kausjas ja meisterlikult valmistatud. Selle seinad on kuivanud raokestest, kõrrekestest ja samblavartest. Ämblikuheidega põimitakse pesa seinad tihedamaks. Väljast on pesa kaetud samblike, kasetohu või sama puu kooreebemetega. Pesalohk vooderdatakse kooreebemete, hobusejõhvide, karvade, sulgede ja taimevillaga.^[2]

Juhtub, et emaslind jätab pesa ehitamise pooleli ja alustab uue pesa ehitamist kõigest mõne meetri kaugusel vanast kohast, isegi kui pesa on peaaegu täiesti valmis ehitatud. Selle põhjus ei ole alati selge. Uue pesa ehitamisel võidakse kasutada vana pesa ehitusmaterjalina.^[4]

Metsvindil on aastas kaks kurna^[2]. Esimene kurn on levila lõunaosas aprilli keskel, põhjaosas mais^[2]. Teine kurn on juuni keskel^[2]. Esimeses kurnas on 4–7 muna, teises on mune vähem^[2]. Munad on helesinakad ja tumedate tähnidega^[2]. Kohtab ka roosakaid^[4] ja valgeid mune.

Emaslind haub 12–14 päeva ja teist nii palju toidetakse poegi pärast koorumist^[1][5]. Poegi toidavad mõlemad vanemad^[1][5]. Levila keskosas lennuvõimestuvad esimesed pojad juuni keskel. Esimestel päevadel toidavad vanemad ka lennuvõimestunud poegi^[4], aga siis jätavad nad omapead ja hakkavad rajama teist kurna.^[2]

Alguses tegutsevad pesakonnad omaette, aga siis ühinevad salkadesse ning hakkavad uitama mööda metsaservi ja põlde^[2]. Sulgimine lõpeb septembriks ja siis algabki sügisränne^[2]. Lahkumine kestab novembrini ja Eestisse jäävad üksikud isendid ka talvituma^[2]. Noorlinnud lahkuvad enne vanemaid^[5].

Suguküpsus saabub metsvintidel juba järgmisel kevadel, vähem kui aasta vanuselt.^[1][5]

Metsvint kuulub soodsas seisundis liikide hulka.^[1][5]

Metsvint on levinud puurilind. Puuris peetakse neid peamiselt laulmise pärast. Belgias korraldatakse vintide lauluvõistlusi: kaks puuri, kummaski vint, pannakse teineteise lähedale ja seepeale hakkavad vindid laulma, püüdes liiga lähedale sattunud konkurendist laulmises üle olla. Lindudele võib niisugune olukord tekitada hingepinget.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Metsvint

• Metsvint andmebaasis eElurikkus
• Metsvint Miksike.ee
• Liigikirjeldus Tere, Kevad! 2009

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Metsvint

• Metsvint. Delfi Pilt
• Osalt albinootiline metsvint Läänemaa Linnuklubi
• Kai Mäesepp. Metsvint, seltsiv laululind. Paarkümmend fotot Eesti metsvintidest

• Alam-Pedja kaitsealal Sellil kuuleme männikus metsvindi laulu Kõrv loodusesse. www.looduseheli.ee
• Metsvint. Kõrv loodusesse. www.looduseheli.ee
• Metsvindi erutushäälitsused. Kõrv loodusesse. www.looduseheli.ee