QWERTY

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2013) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

QWERTY on tänapäeval kõige levinum klaviatuuri ehk klahvistiku ehk sõrmistiku klahvipaigutus. Seda kasutatakse ladina tähestikuga klaviatuuridel. Klahvide arv varieerub riigiti sõltuvalt tähestikus olevate tähtede arvust, kuid suurem osa klaviatuuri täheklahvidest on sarnase paigutusega. Nimi QWERTY tuleb klaviatuuri ülemises täheklahvireas kuue vasakpoolse klahvi märkidest: Q-W-E-R-T-Y. QWERTY-klahvipaigutus tehti esmakordselt Sholesi ja Gliddeni kirjutusmasinale, mille patent müüdi 1873. aastal Remingtonile. 1878. aastal alguse saanud populaarsus on kestnud tänapäevani, kuna ükski alternatiiv ei ole suutnud pakkuda märgatavaid eeliseid QWERTY ees.^[1][2]

Algse QWERTY-klahvipaigutuse leiutas 1870. aastate alguses USA-s Milwaukees elanud ajalehetoimetaja ja trükkija Christopher Latham Sholes. 1867. aasta oktoobris patenteeris Sholes oma esimese kirjutusmasina, mille ta pani kokku oma sõprade Carlos Gliddeni ja Samuel W. Soulé' abiga.^[2][3]

Esimene Sholesi mudel nägi välja nagu klaver, millel oli kaks rida numbreid ja tähestiku järjekorras olevaid tähti.^[2]

Kiiremaks tekstisisestuseks mõeldud klaviatuuri koostades sai neile selgeks, et kirjutusmasina ladusa töötamise huvides tuleb vältida rohkesti kasutatavate tähtede asetsemist kõrvuti, kuna kiirel tekstisisestusel võivad kõrvuti asuvad klahvihoovad üksteise vastu minna ning kinni kiiluda. Selle lahendamiseks muudeti klaviatuuri nii, et sageli kasutatavad tähepaarid (näiteks inglise keeles ’th’ ja ’st’) ei asuks üksteise kõrval. Vastupidi levinud arvamusele ei disainitud QWERTY paigutust teksti sisestamise aeglustamiseks, vaid sisestusel esinevate tõrgete vähendamiseks. (Samas on ka mitmeid tõendeid, et tähepaaride lahkupaigutamine kiirendab tekstisisestust, sest siis saavad sõrmed vabamalt liikuda).^[2][3]

Järgmised aastad olid Sholesi jaoks rasked, kuna ta üritas oma leiutist täiustada ülima perfektsuseni. Ta proovis mitu korda luua kõige kiiremat ja mugavamat klaviatuuri. 1870. aastatel töötas ta ka koos Amos Densmore’iga, kes aitas Sholesil arendada tähepaaride lahknemisest tulenevat klahvipaigutust.^[2][4]

1868. aasta novembris proovis ta sellist klahvipaigutust, kus võttis tähestikust tähed O-st Z-ni ja pööras nende järjestuse ümber. 1870. aasta aprillis otsustas ta proovida klaviatuuri, kus asetab 6 täishäälikut (inglise keeles on need A, E, I, O, U ja Y) ülemisse ritta.^[2][4]

1873. aastal otsustasid Sholes ja tema kaastöötaja James Densmore maha müüa firma, mis selleks ajaks kandis nime Sholes & Glidden Type-Writer. Ostjaks oli firma E. Remington and Sons, kus täiustati klahvide paigutust ja tuldi välja järgmise variandiga:^[2]

Pärast ostu ja oma esimest täiustatud klaviatuuri tegi Remington veel muudatusi, sh vahetas R-tähe ja punkti asukohad, mille tulemuseks oli QWERTY-klahvipaigutus. On väidetud, et viimane muudatus tehti ainult klientidele mulje avaldamiseks, kuna ühel real asetsevate tähtedega oli võimalik kirjutada toonane brändinimi "TYPE WRITER" (eesti keeles KIRJUTUSMASIN), kuid need spekulatsioonid ei vasta tõele.^[2]

1878. aastal leiutatud Remington No. 2 nime kandev klaviatuur sai tuntuks tänu sellele, et seal oli kasutusel Shift-klahv, mis võimaldas registrit muuta ehk kirjutada nii suur- kui ka väiketähti.^[2]

1878. aastal Sholesi patenteeritud klahvipaigutuse kõige suurem erinevus võrreldes kaasaegse klahvipaigutusega oli numbrite 1 ja 0 puudumine. Sholesi jättis need klahvid ära klaviatuuri kompaktsuse huvides. Ühe põhjendusena tõi leiutaja välja asjaolu, et numbreid 1 ja 0 saab moodustada suurtähtede I ja O abil. Lisaks nimetatud numbrite puudumisele olid tähed M, X ja C võrreldes tänapäevase klahvipaigutusega teistel kohtadel.^[2][3]

Nagu tänapäeval kasutatakse näiteks hüüumärgi kirjutamiseks klahvide kombinatsiooni ’SHIFT’ + ’1’, oli ka 19. sajandil leiutatud klaviatuuridel mitmeid sarnaseid kombinatsioone. Üheks selliseks oli samuti hüüumärgi kirjutamiseks loodud funktsioon, mis sisaldas ’ülakoma’, ’tagasilükkeklahvi’ ja ’punkti’. Semikooloni kirjutamiseks kasutati aga klahvide kombinatsiooni, mis sisaldas ’koma’ ja ’koolonit’. Kuna tagasilükkeklahv oli toona väga aeglane, siis loodi kombinatsioonide kirjutamiseks uus moodus: kirjavahemärgi sisestamise kombinatsiooni ajal pidi tühikuklahvi all hoidma ning kui see lõpuks lahti lasta, siis lõpetatakse kirjamärgi sisestus ja liigutakse edasi.^[4]

Klaviatuuri jaoks parema klahvipaigutuse otsimise üks põhjus oli soov saavutada sujuv kahe käega sisestamine ilma rütmi häirimata. Kiireks ja tõhusaks saab nimetada sisestamist, kus ühe klahvi allavajutamisel on teine sõrm juba valmis järgmise klahvi vajutamiseks ja nii edasi kuni sisestatava märgijada lõpuni. Ainult ühe käega sisestades on vea tegemise võimalus suurem. Inglise keeles on näiteks tuhandeid sõnu, mida saab klaviatuuril kirjutada ainult vasaku käega, samal ajal kui ainult parema käega kirjutatavaid sõnu on kõigest mõnisada. See loob kiirema ja tõhusama kirjutamise eeldused just vasakukäelisetele.^[2][4]

Esimesed klaviatuurid, mille klahvide abil sai anda arvutiterminalides funktsioonide ja toimingute käske, pani kokku firma Teletype. Need klaviatuurid olid QWERTY-klahvipaigutusega ja neile lisatud klahvid (nt Escape) omasid kindlalt ainulaadset tähendust arvuti jaoks. Hilisematele klaviatuuridele lisati ka funktsiooni- ja navigeerimisklahvid.^[4] Alates 1980. aastatest, mil PC-ühilduvad arvutid stagneerusid ja tehnikaturule tuli Windows, hakati tootma tänapäeva mõistes kõige täielikumaid täismõõtmetes klaviatuure. See klahvipaigutus sisaldas eraldi numbriklahvistikku paremal, kahteteist funktsiooniklahvi ja navigeerimisklahve (T-asendis nooleklahvid ja leheküljel navigeerimiseks kasutatavad klahvid Insert, Home, Page Up, Page Down, Delete ja End).

Erinevatel operatsioonisüsteemidel on kindlas keeles tähemärkide sisestamiseks erinevad meetodid. Näiteks on hiina, heebrea, araabia ja ka paljudes teistes keeltes QWERTY-klahvipaigutust muudetud, et keele kasutajaile klaviatuuril sisestamine võimalikult lihtsaks teha.

Ameerika Ühendriikide klahvipaigutusega klaviatuuri peetakse ülemaailmseks malliks. See sarnaneb kõige enam Sholesi ja Gliddeni loodud ning hiljem Remingtoni täiustatud klaviatuuriga.^[5]

Eesti klahvipaigutusega klaviatuur on visuaalselt kõige sarnasem rootsi ja soome omaga, ainuke suurem erinevus seisneb selles, et kasutusel on ka täpitähed õ ja ü.^[6][7]

Hispaania klahvipaigutusega klaviatuurile on lisatud tähemärgid Ñ ja Ç, Samasuguse klahvipaigutusega klaviatuuri kasutatakse lisaks Hispaaniale ka mitmel endisel Hispaania asumaal. Samuti on arvuti funktsiooniklahvid (nt Delete, Page Up, Page Down jne) tõlgitud hispaania keelde ning nendest on omakorda tehtud lühendid (vastavalt eelmainitutele 'Supr', 'Re Pág', 'Av Pág').^[8]

• Hispaania-Ameerika keel

Hispaania-Ameerika klahvipaigutusega klaviatuuri kasutavad peamiselt Mehhikos ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elavad inimesed. Selle peamine erinevus võrreldes tavalise hispaania klahvipaigutusega on see, et puudub Ç-klahv.^[8][9]

Tänapäeval on Hollandis üldiselt kasutusel Ameerika Ühendriikide klahvipaigutusega klaviatuurid, kui välja arvata hollandi keelt kõnelevad belglased, kes kasutavad AZERTY-klaviatuuri.^[10]

Iiri klaviatuuri klahvipaigutus on sarnane Ühendkuningriigi omaga. Erinevus seisneb vaid selles, et klahvi 'AltGr' ja seejärel 'ülakoma' vajutamisega on võimalik saada täpitäht.^[11]

Islandi klaviatuuri klahvipaigutus erineb standardsest QWERTY-st, kuna islandi tähestikus (nagu ka teiste Põhjamaade tähestikes) on mitu spetsiifilist tähte, mida ei ole võimalik tavalise klaviatuuriga sisestada. Need on Þ/þ, Ð/ð, Æ/æ, Ö/ö, Á/á, Ý/ý, Ú/ú, Í/í ja É/é.^[12]

Standardne itaalia klahvipaigutus ei võimalda täiesti korrektset itaalia keelt sisestada, kuna sellel puudub suur È täht. Üks võimalus È sisestamiseks on esmalt vajutada ülakoma klahvi ja siis E-klahvi. Teine võimalus on kasutada automaatset parandust.^[13]

Itaalia klaviatuuril on ka alternatiivne, teistsuguselt paigutatud tähemärkidega variant.

Itaalia masinakirjutajad kasutavad tihti hoopis QZERTY-klaviatuuri.

Inglise keelt rääkivad kanadalased kasutavad tavaliselt sama klahvipaigutuserga klaviatuuri nagu kasutatakse Ameerika Ühendriikides. Nii inglise kui ka prantsuse keelt kõnelevad kanadalased kasutavad aga kanada-prantsuse klahvipaigutusega klaviatuuri.^[14]

Läti klaviatuuri klahvipaigutus on sarnane teiste ladina tähestikuga klaviatuuride klahvipaigutustega, ainukese erinevusena on seal üks "surnud klahv", tänu millele on võimalik sisestada tähti ā, č, ē, ģ, ī, ķ, ļ, ņ, š, ū, ž, ō ja ŗ.^[15]

Malta keeles kasutatakse Unicode’i (UTF-8), et sisestada täpitähti ċ/Ċ; ġ/Ġ; ħ/Ħ; ż/Ż, à/À; è/È; ì/Ì; ò/Ò ja ù/Ù.^[16]

Norra keeles kasutatakse samu tähti nagu taani keeleski, kuid norra klaviatuuri klahvipaigutus erineb taani omast niipalju, et märkide Ø, Æ ja \ asukohad on teistsugused.^[17]

Norras on kasutusel klaviatuur Norra Sámiga, mis võimaldab vajaminevaid tähemärke mugavamalt kasutada.^[18]

Enamik masinakirjutajaid kasutab poola keeles QWERTZ-klahvipaigutust, kus on olemas kõik poola keeles esinevad tähed, sh ą, ć, ę, ł, ń, ó, ś, ż ja ź (koos vastavate suurtähtedega ning sümbol €.^[19]

• Brasiilia

Brasiilia klaviatuuri klahvipaigutus erineb teistest selle poolest, et seal on "surnud klahvid", mis võimaldavad kirjutada viit varianti täpitähti.^[20]

• Portugal

20. sajandil oli Portugalis kasutusel HCESAR-klahvipaigutus, kuid tänapäeval on seal üle mindud QWERTY-klahvipaigutusele.^[20]

Pärsia klaviatuuri on kokku pannud grupp Desphilic. Seda tehti eesmärgiga võimaldada pärsia keelt kasutada rahvusvaheliselt. Klahvipaigutus toetab väiketähti ä, š, ü, ž, ö, ķ, ğ ja suurtähti Ä, Š, Ü, Ž, Ö, Ķ, Ğ. Sellist paigutust on hakatud järjest rohkem kasutama, mistõttu on oodata laiemat levikut.^[21]

Soome ja rootsi klahvipaigutused on väga sarnased, kuid rootsi keele jaoks on lisatud kolm traditsioonilist tähte: Å/å, Ä/ä, and Ö/ö.^[22]

Rumeenia rahvusvaheline standard on rumeenia klaviatuuri jaoks kehtestanud kaks klahvipaigutust: lihtkasutajatele mõeldud põhivariant ja peamiselt programmeerijatele mõeldud erivariant, kus ei ole vastuolusid Rumeenia ja Ameerika Ühendriikide klahvipaigutuse vahel.^[23]

Visuaalselt on soome klaviatuuri klahvipaigutus rootsi omaga sarnane. Nii soome kui rootsi keeles kasutatakse tähemärke Ä/ä ja Ö/ö ning kuna rootsi keeles ei ole tähemärki Å/å tarvis, siis kasutavad sellist klahvipaigutust ka soomlased. Soomlastel esineb rootsipäraseid å-tähega perekonnanimesid ja Soomes kasutatakse sageli rootsi keelt^[24]

2008. aastal kehtestati soome mitmekeelse klaviatuuri klahvipaigutuse uued standardid, mis võimaldavad sama klaviatuuriga sisestada mitmes keeles. Üldjoontes on seal klahvipaigutus sama, kuid klahvide funktsionaalsus on laiem, mis lubab sisestada tähti nagu Æ/æ, Ə/ə, Ʒ/ʒ, Ç/ç, Ǥ/ǥ ja Ǯ/ǯ.^[24]

Nii taani kui norra klahvipaigutusele on lisatud klaviatuurile tähed Å/å, Æ/æ and Ø/ø (asukoht klaviatuuril on keelte puhul erinev).^[25]

Kuna kirjutusmasin levis 19. sajandil Saksamaa aladelt Tšehhi aladele, siis võtsid ka tšehhi masinakirjutajad kasutusele QWERTZ-klahvipaigutuse. Tšehhi QWERTY-klahvipaigutus erineb QWERTZ-ist selle poolest, kasutusel on ka mõned Ameerika klahvipaigutuses kasutatavad erimärgid, näiteks @ , $ ja &.^[26]

Suurem osa türklastest kasutab tänapäeval QWERTY-klaviatuuri.^[27]

Vietnami klaviatuur põhineb ladina QWERTY-klahvipaigutusel, kuhu on lisatud Ă, Â, Ê ja Ô, mis asetsevad vastavalt numbritel 1–4.^[28]

Ühendkuningriik ja Iirimaa kasutavad sama klahvipaigutusega klaviatuure, kus on 48 klahvi. See erineb Ameerika Ühendriikide klaviatuuri klahvipaigutusest ainult nii palju, et seal on suurem Enter-klahv ning lisaks klahvid £ ja € jaoks.^[29]

• Ühendkuningriigi laiendatud klaviatuur

Microsofti operatsioonisüsteem on alates Windows XP-st varustanud iga Ühendkuningriigi laiendatud klaviatuuri lisatäpitähtedega, mis on mõeldud selleks, et sama klaviatuuriga oleks võimalik sisestada mitmes keeles. Selline klaviatuur on vajalik näiteks neile, kes teevad tekstitöötlust või tõlgivad. Tähti a, e, i, o, u, w, y (nii suuri kui ka väikseid) on võimalik sisestada järgnevate täpitähtedega: á, è, â. Samuti on tähti a, n, o (nii suuri kui ka väikseid) võimalik sisestada täpitähena ã. Viimaks on võimalik sisestada tähte c tähena ç.^[29]

Tänapäevaks on välja töötatud mitmeid, väidetavalt paremaid klaviatuuri klahvipaigutusi kui QWERTY. Kuid selle ülemaailmse leviku tõttu on see siiski kasutusele jäänud^[30]. Samuti on mõned testid näidanud, et uuendatud klahvipaigutusega paraneb sisestamise kiirus ja efektiivsus, mõned aga väidavad, et mõju on hoopis vastupidine. Leidub ka neid, kelle arvates sõltub sisestamise kiirus metoodikast ega ole klahvide paigutusega üldse seotud. Aja jooksul välja töötatud, kuid laiemat kasutust mitte leidnud klahvipaigutustest on tähelepanuväärsemad Dvorak ja Colemak, mis on QWERTY-st paigutuse poolest lihtsamad, kuid kombinatsioonidelt keerukamad.^[2][3] AZERTY-paigutust kasutatakse peamiselt Prantsusmaal ja Beneluxi riikides.^[31] Leedus kasutatakse AZERTY-le sarnast ĄŽERTY paigutust.^[32]

QWERTY- ja Dvoraki klaviatuuri klahvipaigutusi on võrreldud näiteks Stenotype'i PLOVER-iga. Väidetavalt on PLOVER-i klahvipaigutuse sisestamisefektiivsus QWERTY omast ligi 700% suurem, aga tavakasutajale see ei sobi^[33]. PLOVER-i süsteemis sisestatakse sõnu korraga mitme klahvi vajutamisega. Seal pole ka tühikuklahvi, mis kiirendab kirjutamist. Sellisel klaviatuuril on kerge sisestada 180–300 ingliskeelset sõna minutis, kui oled selle süsteemiga piisavalt tuttav. Keskmine arvutikasutaja sisestab QWERTY-klaviatuuril 90 ingliskeelset sõna minutis. Suurenenud kiirusest hoolimata ei ole PLOVER tavakasutajale parim variant, kuna vigade tegemise oht on suurem ning tähtede kombinatsioonid keerulisemad.^[34][35]

Pool-QWERTY-klaviatuuri kasutavad peamiselt need, kellel pole võimalik mõlemat kätt sisestamisel kasutada. Teise variandina on pool-QWERTY kasutusel mobiiltelefonides, kus üks number ja mitu tähte jagavad sama klahvi.^[36][37]

• Sõrmistik
• Dvoraki lihtsustatud sõrmistik
• Colemak

• G. Milvere. Miks eestlane ei või tulla masinakirja maailmameistriks? Uus Eesti, 13. november 1938, nr 311, lk 3.