Rooma tellis

Rooma tellis (ladina keeles later, kreeka keeles πλίνθος plinthos) on teatud tüüpi põletatud tellis, mida kasutati Vana-Rooma ja Bütsantsi arhitektuuris, aga milletaolisi, tehtud antiikaegsete eeskujude järgi, on kasutatud ka tänapäeva arhitektuuris^[1]. Kujult on rooma tellis plaaditaoline, mõõtmetelt märgatavalt laiem ja lamedam kui standardne tänapäeva tellis.

Varaseim dateeritud põletatud tellistest ehitis Roomas on Marcelluse teater, valminud 13. sajandil eKr. Telliseid tehti eri mõõtudes, kuid reeglina olid need märksa õhemad kui tänapäeva tellised. Kujult võisid need olla ruutjad, ristkülikukujulised, kolmnurksed ja ümarad. Pikimad tellised, mis on leitud, on enam kui meetripikkused.

Tavaliselt olid Vana-Rooma tellised mõõdus poolteist rooma jalga korda üks rooma jalg (u 45 cm x 30 cm). Muud suurused olid 60 x 30 x 10 cm ja 38 x 20 x 25 cm. Prantsusmaa ehitistest on leitud telliseid mõõdus 20 x 20 x 7,5 cm. Trieri Aula Palatina on ehitatud ruudukujulistest tellistest mõõdus 38 x 38 x 4 cm.

Bütsantsis kestsid edasi Rooma ehitusviisid, sealhulgas hoonete ehitamine Rooma tellisest või vaheldumisi looduskiviridadega. Ehitisi ei krohvitud peaaegu kunagi, nii et kirikute välisilmele oli iseloomulik tellislao punakas või kollakas värvus, mõnikord sisselaotud ornamentidega (Ósios Loukáse peakiriku sakkfriisid ja pseudokufa-ribad) või heleda looduskivi ja punase tellise kihtide vöödilisus (Kertši Ristija Johannese kirik).

Samad jooned, mis olid iseloomulikud Bütsantsile, jõudsid koos Rooma tellise kasutamisega ka Kiievi-Vene arhitektuuri, näiteks on Rooma tellistest ehitatud Kiievi Püha Sofia katedraal ja paljud teised sama perioodi ehitised Kiievis ja Tšernihivis, samuti põhja pool nagu Kaloža kirik Must-Venes. Vladimiri-Suzdali riigis asendasid 12. sajandil valgest lubjakivist tahutud kvaadrid ehitusmaterjalina rooma tellise peaaegu täielikult. 15. sajandi lõpul hakati Moskoovias ehitamiseks valge kivi asemel kasutama kohapeal vormitud standardse suurusega tellist.

Keskajal ja varauusajal taaskasutati laialdaselt Rooma varemetest võetud antiikseid Rooma telliseid. Rooma eeskujude järgi valmistatud uute telliste kasutus sai alguse 20. sajandi algul eristuva alternatiivina tavalise kujuga tellistele. Rooma telliste eeliseks tänapäeva arhitektuuris on loetud unikaalset eristuvat välimust, mille need ehitistele annavad, rikkalikku värvi- ja tekstuurivalikut ja nende omadust rõhutada hoone arhitektuuris lineaarset ja horisontaalset visuaali. Tänaoäveal toodetud Rooma tellised ei kopeeri üks-ühele antiiksete Rooma telliste mõõtmeid, vaid on omaaegsetest pikemad ja kitsamad: tavaliselt 40 cm pikad, 10 cm laiad ja 4 cm sügavad, kuigi väike varieeruvus mõõtmetes võib esineda.^[2]

Eriti populaarsed olid rooma tellised Teise maailmasõja järgse Ameerika ehitusbuumis 1950. ja 1960. aastatel. Frank Lloyd Wrighti populariseeritud maarantšode ja prairie style stiilis majades oli Rooma tellis tavaline ehitusmaterjal, samuti on see populaarne valik kaminate ehitamiseks.^[3]

• opus lateritium
• opus mixtum

• Everything You Need to Know About Roman Bricks. - Modular Clay Products
• Two places to buy Roman bricks in a wide variety of colors and styles. - RetroRenovation. - April 13, 2015
• What Are Roman Bricks? - brickhunter (blog). October 15th 2021