Valuutakorv

Valuutakorv on erineva osakaaluga valuutadest koosnev portfell. Tavaliselt kasutatakse valuutakorvi selleks, et vähendada valuutakursside kõikumisest tulenevat riski.^[1] Tuntuimad endised ja praegused valuutakorvid on Euroopa valuutaühik, Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühik ja USA dollari indeks.

 Pikemalt artiklis Euroopa valuutaühik

Aastatel 1979–1998 kasutasid Euroopa Ühenduse liikmesriigid Euroopa valuutaühikut ehk eküüd, mille hiljem vahetas välja euro.^[2]

 Pikemalt artiklis Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühik

Rahvusvaheline Valuutafond lõi 1969. aastal oma arvestusühiku SDR (special drawing rights) ja 2018. aasta seisuga koosneb see viiest põhivaluutast: eurost, USA dollarist, Jaapani jeenist, Suurbritannia naelsterlingist ja Hiina jüaanist. Arvestusühik on kunstlik reservvaluuta, mida riigid saavad kasutada ka omavahelistes arveldustes.^[3][4]

 Pikemalt artiklis USA dollari indeks

Aastal 1973 loodi USA dollari indeks (USDX), mis koosneb 2018. aasta seisuga kuuest valuutast: euro (moodustab 58% korvist), Jaapani jeen, Kanada dollar, Suurbritannia naelsterling, Rootsi kroon ja Šveitsi frank.^[1][5]

Venemaa Föderatsiooni Keskpanga valuutakorv koosneb kahest valuutast: dollarist ja eurost. Kui korvi kasutuselevõtu alguses 2005. aastal oli dollari osakaal 90% ja euro osakaal 10%, siis alates 2007. aastast on dollari osakaal 55% ja euro osakaal 45%.^[6][7]

Hiina valuutabörsi kauplemissüsteem CFETS kasutab jüaani indeksi arvestamisel 24 valuutast koosnevat valuutakorvi. Enne 2017. aasta 1. jaanuari koosnes korv 13 valuutast, kuid siis lisandusid korvi teiste hulgas Ungari forint ja Poola zlott. Sellega vähenesid seni korvi kuulunud valuutade osakaalud: näiteks dollari osakaal langes 26,4%-lt 22,4%-le ja euro osakaal 21,39%-lt 16,34%-le.^[8][9][10]

 Pikemalt artiklis Aasia valuutaühik

See on Aasia valuutadel põhinev valuutakorv, mis sarnaneb Euroopa valuutaühikuga. Korvi loomist alles planeeritakse. Seda takistavad muu hulgas eriarvamused kaasatavate valuutade valikul.^[11]