Vercingetorix
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Vercingetorix (72 eKr – 46 eKr) oli gallialaste juht, arvernide pealik. Ta oli suure, peaaegu kõiki gallialasi haarava viimase roomlaste-vastase ülestõusu juht 52 eKr.
Julius Caesar ruttas Galliasse ülestõusu maha suruma. Vercingetorix oli võimekas juht ning taandus looduslikesse kindlustustesse, põletades samal ajal linnu, et takistada Rooma leegionide varustamist. Caesar ja tema staabiülem Labienus said esimestes, väiksemates kokkupõrketes tõsiselt lüüa.
Pärast viljatut, kaotusterohket rünnakut arvernide pealinnale Gergoviale (praeguse Clermont-Ferrand'i lähedal Auvergne'is) oli Caesar sunnitud taganema. Sealjuures saatis Vercingetorix teda tugeva väega, millega olid liitunud ka heduid, kes seni olid Caesarile truuks jäänud, ja Caesaril oli oht oma seniste pingutuste viljad vähemalt esialgu kaotada. Ent Vercingetorix laskis näiliselt soodsatel asjaoludel end ahvatlema roomlastele lahingut andma ning ta sai hävitava kaotuse osaliseks.
Kui Vercingetorix taandus Alesiasse (praegune Alise-Sainte-Reine Côte d'Ori departemangus Dijoni lähedal, kuhu Napoleon III 1864 laskis Vercingetorixi auks rajada 6,5 m kõrguse pronkskuju) ning Caesar hakkas teda seal piirama. Kui Vercingetorix kutsus gallialastest liitlased ründama Alesiat piiravaid roomlasi, lõid roomlased taganevaid vägesid ning vallutasid kindluse.
Vercingetorix tegi kõik, et vaenlasele vastupanu osutada. Kui ta aga siiski roomlaste energiale ja taibukusele alla jäi, andis ta ise oma vägedele nõu alla anda ning teda elavana või surnuna võitjatele välja anda, et paremaid tingimusi saavutada. Vercingetorix viidi Caesari ette, kes laskis ta aheldada. Pärast näitamist triumfirongkäigus Roomas laskis Caesar ta hukata.