Viktor Vasnetsov

Viktor Vasnetsov
	Autoportree, 1873
Sünninimi	Viktor Mihhailovitš Vasnetsov
Sündinud	15. mai 1848; Lopjal, Kirovi oblast
Surnud	23. juuli 1926
Rahvus	venelane
Haridus	Peterburi Kunstide Akadeemia
Tegevusala	maalikunstnik, joonestaja ja graafik
Kunstivool	juugend
Tuntud teoseid	"Aljonuška" (1881), "Ivan-tsaarevitš halli hundi seljas" (1889), "Rüütel ristteel" (1878)

Firma del Viktor Vasnetsov. 1886

Viktor Mihhailovitš Vasnetsov (vene keeles: Виктор Михайлович Васнецов; 15. mai 1848 Lopjal, Kirovi oblast – 23. juuli 1926) oli vene maalikunstnik, joonestaja ja graafik.

Tema teosed, mis olid sageli ajaloolise või mütoloogilise sisuga, panid aluse juugendi ehk art nouveau levimisele Venemaal.^[1]

Elulugu

Viktor Vasnetsov sündis 1848. aastal Lopjali külas Uržumi maakonnas Kirovi oblastis kuuelapselises peres. Tema nooremast vennast, Apollinari Vasnetsovist sai samuti maalikunstnik.^[2] Tema isa oli preester, kes oli huvitunud ka astronoomiast, loodusteadustest ja maalimisest. Vasnetsovi vanaisa oli töötanud ikoonimaalijana.^[3]

Võttes isast eeskuju, õppis Vasnetsov 1862–1867 teoloogia seminaris Vjatkas (tänapäeva Kirovi linnas). Seejärel, vaimustunud kunstist, õppis ta Peterburis joonistamist Ivan Kramskoi juhendusel kuni 1869. aastani, mil ta alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias.^[1] 1870. aastate alguses valmisid Vasnetsovil mitmed olustikuteemalised gravüürid, millest kaks – "Provintsiaali raamatumüüja" (1870) ja "Vodkapudel" (1872) – võitsid 1874. aasta Londoni maailmanäitusel pronksmedali.^[viide?]

Kui Vasnetsov 1875. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetas, kutsus Ilja Repin ta Pariisi liituma sealasuva peredvižnike ühinguga. Pariisis tutvus Vasnetsov lähemalt nii akademistlikku kui ka uudsema impressionistliku kunstiga. Paljud tema teosed olid välja pandud Pariisi Salongis, iga-aastasel Prantsuse kunstiakadeemia näitusel. Sel perioodil visandas Vasnetsov oma esimesed vene rahvaluulest inspireeritud teosed. Samuti oli ta modelliks Repini tunnustatud teose "Sadko veealuses kuningriigis" tarvis. Tema tolle aja tähtsaim maal oli "Akrobaadid Pariisi äärelinnas".^[viide?]

Tagasi Venemaal keskendus Vasnetsov jätkuvalt folkloori teemade arendamisele. Nii valmisid tema parimad teosed nagu "Aljonuška" (1881), "Ivan-tsaarevitš halli hundi seljas" (1889) ja "Rüütel ristteel" (1878), mida aga ei osatud omal ajal hinnata.^[viide?]

Tema maalid saavutasid suurema populaarsuse 1880. aastate lõpus, kui Vasnetsov pöördus religioosse ainestiku ja ikonograafia poole. Vasnetsov on loonud enamiku Kiievi Vladimiri katedraali freskosid aastatest 1885–1896. Neil on kujutatud paljusid tähtsaid Venemaa ajaloo isikuid nagu Aleksander Nevski, Andrei Bogoljubski ja munk Nestor.^[viide?]

1885. aastal reisis Vasnetsov mõneks ajaks Itaaliasse ning töötas lava- ja kostüümikunstnikuna Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi "Lumineid" lavastamisel.^[viide?]

Vasnetsovi viimased aastakümned olid väga viljakad, kuid tema hilisemal perioodil valminud teoseid peetakse vähem tähtsaks. Vasnetsov tegeles jätkuvalt ka lavakunsti ja arhitektuuriga. Näiteks kujundas ta Tretjakovi kunstigalerii hoone fassaadi.^[3]

Valitud teosed

"Arhip Kuindži", 1869
"Rüütel ristteel", 1878
"Ivan-tsaarevitš halli hundi seljas", 1889
"Liikuv maja", 1876
"Lendav vaip", 1880
"Aljonuška", 1881
"Tsaar Berendei palee", Rimski-Korsakovi ooperi "Lumeneidise" lavakujundus, 1885
"Rõõmu ja kurbuse linnud", 1896
"Prohvetlind", 1897
"Ivan Julm", 1897
"Jumalaema ja Poeg", 1887
"Akrobaadid Pariisi äärelinnas", 1877