1. oktoober

1. oktoober on Gregoriuse kalendri 274. päev (liigaastal 275. päev). Juliuse kalendri järgi 18. september (1901–2099).

• 1228 – Saksa kuningas Heinrich VII läänistas Gottfriedile tema piiskopkonna – viis kihelkonda Saaremaal ja seitse Läänemaal, Hiiumaa ja teised lähedalasuvad saared.
• 1919 – Tartus alustas tegevust Kõrgem Kunstikool Pallas.
• 1923 – Nõmmel hakati õpetama politsei ja piirivalve tarvis teenistuskoeri.^[1]
• 1924 – Tallinna-Pääsküla liinil pandi käiku Baltimaade esimesed elektrirongid.
• 1927 – Tartus avalikustati kirjastuse "Loodus" esimese romaanivõistluse tulemused. I auhinna (60 000 marka) pälvis August Jakobsoni romaan "Vaeste-Patuste alev".^[1]
• 1929 – Eesti-Nõukogude Liidu piiril tapeti Eesti piirivalvur Richard Uibo.
• 1929 – Tallinnas avati Eesti esimene tennisehall.^[2]
• 1934 – asutati Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus.^[3]
• 1950 – kaotati maakonnad ja vallad, asutati rajoonid.
• 1981 – kõikides maarajoonides asutati agrotööstuskoondised.^[1]
• 1988 – Tallinnas algas Rahvarinde esimene kongress.^[4]
• 1990 – Kuressaare linn ja Muhu vald said esimesteks omavalitsusteks.^[5]
• 1990 – kaotati Eesti Vabariigi Valitsuse j.a. Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsuse Eesti Osakond (Glavlit) ja usuasjade voliniku ametikoht.
• 1991 – käibele tulid esimesed sõjajärgsed Eesti postmargid.^[6]
• 1993 – telekanali Kanal 2 esimene saatepäev. Saatepäev algas nukufilmiga "Kapsapea".
• 2001 – Tartus avati veekeskus Aura.
• 2009 – Raplamaal läks FM-sagedusel esimest korda eetrisse Tre Raadio.

• 0331 eKr – Gaugamela lahing, Aleksander Suure võit Pärsia üle.
• 0965 – Johannes XIII sai paavstiks.
• 1018 – Bütsantsi väed võitsid Cannae lahingus normanne.
• 1787 – Hispaania ja Portugal vahetasid Esimese San Ildefonso lepinguga koloniaalvaldusi Lõuna-Ameerikas. Portugal sai alasid, mis tänapäeval jäävad Brasiiliasse, ning Hispaania ala, mis tänapäeval on Uruguay.
• 1787 – Viies Vene-Türgi sõda: Kinburni lahing, kus Aleksandr Suvorov võitis türklasi.
• 1795 – Prantsusmaa vallutas praeguse Belgia ala.
• 1800 – Kolmanda San Ildefonso lepinguga loovutas Hispaania Prantsusmaale Louisiana.
• 1814 – avati Viini kongress.
• 1827 – Vene sõjavägi vallutas tormijooksuga Jerevani, lõppes üle tuhande aasta kestnud islami ülemvõim Armeenias.
• 1830 – Prantsuse koloniaalarmees rajati suaavide korpus.
• 1850 – asutati Sydney Ülikool.
• 1869 – Austrias ilmusid maailma esimesed postkaardid.
• 1887 – Suurbritannia vallutas Belutšistani.
• 1890 – Ameerika Ühendriikides asutati Yosemite rahvuspark.
• 1891 – USA California osariigis avati Stanfordi ülikool.
• 1896 – Šveitsis asutati ravimifirma Hoffmann–La Roche
• 1898 – Nikolai II pagendas juudid suurematest Venemaa linnadest.
• 1903 – Reinhold Burger sai Saksamaal patendi termospudelile, seeriatootmisse jõudsid termosed 1920. aastal.
• 1908 – müügile tuli maailma esimene seeriaauto Ford T.
• 1918 – Thomas Edward Lawrence'i juhtimisel vallutas araablaste sõjavägi Damaskuse.
• 1934 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud tühistas Eestist õunte sisseveo keelu.
• 1936 – Francisco Franco sai Hispaania valitsusjuhiks.
• 1938 – Saksamaa liidendas Sudeedimaa.
• 1939 – Teine maailmasõda: Saksa väed tungisid Varssavisse.
• 1949 – Mao Zedong kuulutas välja Hiina Rahvavabariigi.^[7]
• 1958 – NASA alustas tegevust.
• 1960 – Nigeeria iseseisvus Suurbritanniast.
• 1964 – Tōkyō–Ōsaka liinil hakkas sõitma esimene Jaapani ülikiirrong Tōkaidō-Shinkansen.
• 1969 – teise tsiviillennukina Tupolev Tu-144 järel ületas Concorde helibarjääri.
• 1975 – hakati tähistama rahvusvahelist muusikapäeva.
• 1978 – Tuvalu iseseisvus ja eraldus Suurbritanniast.
• 1994 – Palau iseseisvus.
• 1999 – algas Teine Tšetšeenia sõda.
• 2000 – Sydneys lõppesid XXVII suveolümpiamängud.

 Pikemalt artiklis Sündinud 1. oktoobril

• 1754 – Paul I, Venemaa keiser
• 1800 – Lars Levi Laestadius, äratusjutlustaja
• 1847 – Annie Besant, briti teosoof
• 1874 – Tiiman Tamme, Mahu vallavanem
• 1893 – Viktor Oxford, eesti helilooja
• 1894 – Julius Kuperjanov, Vabadussõja kangelane
• 1903 – Vladimir Horowitz, pianist
• 1907 – Armin Tuulse, eesti kunstiajaloolane
• 1910 – Bonnie Parker, USA kurjategija
• 1911 – Heinrich Mark, Eesti poliitik
• 1911 – Herman Sergo, eesti kirjanik
• 1912 – Lev Gumiljov, vene ajaloolane
• 1916 – Debora Vaarandi, eesti luuletaja
• 1919 – Gunnar Vaidla, eesti fotograaf
• 1923 – Heldia Estam, eesti ajakirjanik, luuletaja ja fotograaf
• 1924 – Jimmy Carter, USA 39. president
• 1926 – Els Oksaar, eesti keeleteadlane
• 1927 – Oleg Jefremov, vene näitleja ja lavastaja
• 1935 – Julie Andrews, briti muusikalilaulja
• 1937 – Endel Kiisa, eesti mootorrattavõidusõitja
• 1943 – Jean-Jacques Annaud, prantsuse filmirežissöör
• 1944 – Antti Tuuri, soome kirjanik
• 1945 – Jaan Õun, eesti flöödimängija
• 1946 – Reet Valing, eesti raadioajakirjanik
• 1947 – Stephen Collins, USA näitleja
• 1949 – Annie Leibovitz, USA fotograaf
• 1951 – Mait Agu, eesti koreograaf
• 1953 – Viljar Loor, eesti võrkpallur
• 1954 – Vello Toomemets, eesti muusik
• 1955 – Tiina Lokk, eesti filmitegelane
• 1956 – Andrus Ansip, Eesti poliitik
• 1962 – Avo Keel, eesti võrkpallur
• 1963 – Andres Noormets, eesti näitleja ja lavastaja
• 1970 – Moses Kiptanui, Keenia jooksja
• 1977 – Dwight Phillips, USA kergejõustiklane
• 1982 – Sandra Oxenryd, rootsi poplaulja
• 2000 – Kalle Rovanperä, soome rallisõitja

 Pikemalt artiklis Surnud 1. oktoobril

• 1684 – Pierre Corneille, prantsuse näitekirjanik
• 1911 – Wilhelm Dilthey, Saksa filosoof
• 1924 – Peeter Narson, eesti kupletist
• 1942 – Ants Piip, Eesti poliitik ja diplomaat
• 1952 – John L. Langenus, Belgia jalgpallikohtunik
• 1956 – Stan Ockers, Belgia jalgrattur
• 1969 – Gunnar Andersson, Rootsi päritolu Prantsusmaa jalgpallur
• 1991 – Richard Kuremaa, eesti jalgpallur
• 2000 – Mika Kihlström, Soome poksija
• 2004 – Richard Avedon, USA fotograaf
• 2007 – Al Oerter, USA kettaheitja
• 2007 – Tetsuo Okamoto, Brasiilia ujuja
• 2008 – Detlef Lewe, Saksa aerutaja
• 2019 – Karel Gott, tšehhi laulja
• 2019 – Tõnu Virve, eesti teatri- ja filmikunstnik, lavastaja ning produtsent

• Rahvusvaheline eakate päev
• Rahvusvaheline muusikapäev
• Rahvuspüha Hiina Rahvavabariigis
• Iseseisvuspäev Küprosel
• Iseseisvuspäev Nigeerias
• Iseseisvuspäev Palaus
• Iseseisvuspäev Tuvalus

• Eestikeelse kalendri järgi: Ragnar, Rain, Rainer, Raino, Rauno, Reinhard

• Tallinna maksimumtemperatuur +19,7 °C (2000)
• Tallinna miinimumtemperatuur –1,4 °C (1968)
• Tartu maksimumtemperatuur +20 °C (1899)
• Tartu miinimumtemperatuur –4 °C (1916, 1976)