10. jaanuar
Ilme
<< Jaanuar >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
2024 |
10. jaanuar on Gregoriuse kalendri kümnes päev. Juliuse kalendri järgi 28. detsember (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1525 – reformatsiooniaegsed rahutused: 200 linlast üritasid vallutada Tartus Toomemäge. Toomkirik ja toomhärrade majad rüüstati, Linnust ei suudetud vallutada.
- 1918 – Maanõukogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks kohe, kui Saksa vägede sissetungi oht muutub vahetuks. Maanõukogu otsustas moodustada välisdelegatsiooni, tutvustamaks maailmale Eesti olusid ja hankimaks ka rahvusvahelist tunnustust Maanõukogule.
- 1919 – Eestis kehtestati Kesk-Euroopa aja asemel Tallinna aeg.
- 1932 – asutati Eesti Üliõpilaste Seltside Vilistlaskogude Liit.
- 1935 – Tallinna-Haapsalu rahukogu mõistis Jäneda riigimõisa endise valitseja Kustas Tonkmanni puudujäägi tõttu pooleteiseks aastaks vangiroodu, kuid Riigikogu liikmena jäi ta vabadusse.
- 1938 – alustas tegevust Valimiste Peakomitee.
- 1939 – põllumeeste konventides algas poola põllutööliste tellimine.
- 1992 – peaminister Edgar Savisaar tegi koos põllumajandusministri ja materiaalsete väärtuste ministriga üllatusvisiidi Tallinna lähedal Ääsmäel asuvasse osaühingu "Rävala" lattu. Teleuudistes näidati võikastide virnu, mis pidid tõendama, et tootjad ei taha valitsuse kiusamiseks rahvale midagi müüa.[1]
- 1994 – Tallinna raekojas peeti Eesti Diplomaatide Kooli avaaktus.
- 1994 – Tallinnas peeti Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi esimene, korraldav koosolek. Instituudi nõukogu esimeheks valiti Ameerika Notre Dame'i ülikooli professor Igor Gräzin.
- 1995 – Tallinna Linnakohtu otsusega kuulutati välja venekeelse ajalehe Estonija pankrot. Lehte hakkas välja andma uus firma.
- 1996 – Tiit Vähi valitsus otsustas anda välismaalase passi ligikaudu 300 000 Eestis elavale veel määratlemata kodakondsusega isikule.
- 2004 – Otepääl leidis aset suusatamise kahepäevane maailma karikasarja etapp. Esimesel päeval oli kavas naiste 15 km ühisstardiga klassikasõit, kus Kristina Šmigun saavutas 2. koha ja meeste 30 km ühisstardiga klassikasõit, kus Andrus Veerpalu sai 4. koha.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 49 eKr – Caesar ületas oma vägedega Rubico jõe ning võttis suuna Roomale. Algas kodusõda Caesari ja Pompeiuse vägede vahel.
- 402 – Ida-Rooma keiser Arcadius kuulutas oma alla aastase poja Theodosiuse agustuseks ja seega ka kaasvalitsejaks[2].
- 1072 – normannist Apuulia hertsog Robert Guiskard vallutas araablastelt Palermo ning tegi oma vennast Rogerist Sitsiilia krahvi.
- 1430 – Burgundia hertsog Philippe III rajas Kuldvillaku ordu.
- 1475 – Vaslui lahingus võitis Moldova ülekaalukaid Türgi vägesid.
- 1806 – hollandi asunikud Kaplinnas alistusid inglastele.
- 1810 – kohtus lahutati Napoleon I ja Joséphine'i abielu. See oli esimene Napoleoni koodeksi alusel lahutatud abielu.
- 1821 – admiral Fabian Gottlieb von Bellingshausen avastas Lõuna-Jäämeres saare, mille ta nimetas Peeter I saareks.
- 1863 – Londonis avati maailma esimene metroo.
- 1889 – Elevandiluurannikust sai Prantsusmaa protektoraat.
- 1919 – Reinimaal kuulutati välja Flaschenhalsi Vabariik.
- 1920 – asutati Rahvaste Liit. Ratifitseeriti Esimese maailmasõja lõpetanud Versailles' rahuleping.
- 1923 – Leedu liidendas Memeli.
- 1946 – Londonis kogunes esimest korda ÜRO Peaassamblee.
- 1966 – Taškendis lõppesid Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimehe Aleksei Kossõgini vahendatud rahukõnelused India peaministri Lal Bahadur Shastri ja Pakistani presidendi Muhammed Ayub Khan. Teine India-Pakistani sõda lõpetati ning pandi paika riikidevaheline kontrolljoon Kashmiris.
- 1979 – pärast seda, kui Vietnami üksused olid võimult kukutanud punased khmeerid, asutati Kambodža Rahvavabariik.
- 1984 – pärast 117-aastast vaheaega taastasid USA ja Vatikan täielikud diplomaatilised suhted.
- 1990 – ühinesid Time Inc. ja Warner Communications, Inc.. Tulemusena moodustus Time Warner, Inc.
- 2001 – Aserbaidžaani president Heydər Əliyev ja Venemaa president Vladimir Putin sõlmisid poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostööleppe.
- 2003 – Põhja-Korea teatas oma väljaastumisest Tuumarelvade leviku tõkestamise lepingust.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 10. jaanuaril
- 1769 – Michel Ney, Prantsusmaa marssal
- 1869 – Grigori Rasputin, Vene müstik ja avantürist
- 1879 – Armanda degli Abbati, ooperilaulja ja pedagoog
- 1883 – Aleksei Tolstoi, vene kirjanik
- 1898 – Friedrich Kurg, Eesti sõjaväelane
- 1900 – Natalie Mei, eesti teatrikunstnik, raamatugraafik ja pedagoog
- 1903 – Voldemar Väli, eesti maadleja
- 1910 – Aadu Hint, eesti kirjanik
- 1913 – Gustáv Husák, Tšehhoslovakkia poliitik
- 1916 – Sune Bergström, rootsi biokeemik
- 1922 – Ester Mägi, eesti helilooja
- 1925 – Peter Colotka, Tšehhoslovakkia poliitik
- 1934 – Leonid Kravtšuk, Ukraina poliitik
- 1936 – Robert Woodrow Wilson, ameerika füüsik
- 1939 – Bill Toomey, ameerika kergejõustiklane
- 1942 – Henno Käo, eesti lastekirjanik ja luuletaja
- 1945 – Rod Stewart, Briti laulja
- 1947 – Tiit Vähi, Eesti majandusmees ja endine poliitik
- 1949 – Linda Lovelace, ameerika pornotäht
- 1949 – George Foreman, USA profipoksija
- 1958 – Kalle Muuli, eesti ajakirjanik
- 1963 – Francesco Panetta, itaalia kesk- ja pikamaajooksja
- 1966 – Taavi Aas, Eesti poliitik
- 1972 – Thomas Alsgaard, norra suusataja
- 1978 – Tanel Tein, eesti korvpallur
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 10. jaanuaril
- 1778 – Carl von Linné, rootsi loodusteadlane
- 1862 – Samuel Colt, USA leiutaja
- 1895 – Benjamin Godard, prantsuse helilooja
- 1905 – Kārlis Baumanis, läti helilooja (Läti hümni autor)
- 1917 – Buffalo Bill (William Frederick Cody)
- 1926 – Eino Leino, soome kirjanik
- 1935 – Edwin Flack, Austraalia kergejõustiklane
- 1951 – Sinclair Lewis, ameerika kirjanik, Nobeli auhinna laureaat
- 1957 – Gabriela Mistral, Tšiili luuletaja ja diplomaat
- 1961 – Dashiell Hammett, ameerika kirjanik
- 1971 – Coco Chanel, prantsuse moelooja
- 1976 – Howlin' Wolf, ameerika muusik
- 1986 – Jaroslav Seifert, tšehhi kirjanik
- 1997 – Alexander Robertus Todd, šoti biokeemik
- 2004 – Alexandra Ripley, USA kirjanik
- 2005 – Kalevi Hämäläinen, soome murdmaasuusataja
- 2007 – Carlo Ponti, itaalia filmiprodutsent
- 2011 – Tiiu Vahi, eesti telerežissöör
- 2012 – Erich Loit, eesti muusik ja muusikapedagoog
- 2014 – Avo Hirvesoo, eesti muusikateadlane
- 2015 – Francesco Rosi, itaalia filmilavastaja
- 2016 – David Bowie, inglise poplaulja, näitleja ja muusikaprodutsent
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- Õigeusu kirikus Nyssa piiskopi Gregoriose ja vaga piiskop Feofani mälestuspäev
Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- 2007 – kõrgeim õhutemperatuur Tallinnas (+9,1 °C) ja Tartus (+9,6 °C)
- 2007 – kõrgeim õhutemperatuur Moskvas (+4,3 °C)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kalle Muuli, Tiit Pruuli. Vilja teine elu. Tallinn, 2015, lk. 114
- ↑ David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst. Lk 25-32.