Henrik Ibsen

Henrik Ibsen (20. märts 1828 Skien – 23. mai 1906 Kristiania) oli norra näitekirjanik, kes seisis ka Norra Rahvusteatri rajamise juures.

• "Catilina" (1850)
• "Kangelaskalm" ("Kjæmpehøjen", 1850)
• "Jaaniöö" (1853)
• "Østroti proua Inger" ("Fru Inger til Østeraad", 1855)
• "Solhaugi pidu" ("Gildet paa Solhoug", 1856)
• "Olaf Liljekrans" (1857)
• "Viikingid Helgelandis" ("Hærmændene paa Helgeland", 1858)
• "Armastuse komöödia" ("Kjærlighedens Komedie", 1862)
• "Võitlus trooni pärast" (1864)
• "Brand" (1866)
• "Peer Gynt" (1867)
• "Noorte liit" ("De unges Forbund", 1869)
• "Luuletused" (1871)
• "Keiser ja Kalilealane" ("Kejser og Galilæer", 1873)
• "Ühiskonna toed" ("Samfundets Støtter", 1877)
• "Nora ehk Nukumaja" ("Et Dukkehjem", 1879)
• "Kummitused" ("Gengangere", 1881)
• "Rahva vaenlane" ("En Folkefiende", 1882)
• "Metspart" ("Vildanden", 1884)
• "Rosmersholm" (1886)
• "Naine merelt" ("Fruen fra Havet", 1888)
• "Hedda Gabler" (1890)
• "Ehitusmeister Solness" ("Bygmester Solness", 1892)
• "Väike Eyolf" ("Lille Eyolf", 1894)
• "John Gabriel Borkman" (1896)
• "Kui me, surnud, ärkame" ("Når vi døde vaagner", 1899)

• "Näidendid" I. Tõlkinud Henrik Sepamaa. Eesti Raamat, Tallinn 1978, 548 lk (näidendid: "Ühiskonna toed", "Nukumaja", "Kummitused", "Rahva vaenlane", "Metspart", "Rosmersholm")
• "Näidendid" II. Tõlkinud Henrik Sepamaa. Eesti Raamat, Tallinn 1981, 492 lk (näidendid: "Naine merelt", "Hedda Gabler", "Ehitusmeister Solness", "Väike Eyolf", "John Gabriel Borkman", "Kui me surnud ärkame"; lk 476–489 Arvo Alase saatesõna "Henrik Ibsen"; lk 490–491 loetelu Ibseni näidenditest eesti kutselise teatri laval)

• 2008. aastal asutas Norra valitsus rahvusvahelise Ibseni auhinna (Den internasjonale Ibsenprisen), mis antakse üksikisikule, asutusele või organisatsioonile, kes on toonud silmapaistvalt uuenduslikke tuuli kas näitekirjandusse või lavastuskunsti. Auhinna laureaat kuulutatakse välja 20. märtsil (Ibseni sünniaastapäeval). Auhinna suurus on 2,5 miljonit Norra krooni (ligikaudu 222 735 eurot), millega see on maailma suurima auhinnasummaga kirjandusauhind. Auhind antakse kätte Norras toimuval Ibseni teatrifestivalil.^[1]
• 2008. aastal asutas Norra valitsus rahvusvahelise Ibseni stipendiumifondi, mis on 2019. aasta seisuga jaganud stipendiume 39 teatriprojekti toetamiseks 27 riigis.^[2]

• Friedebert Tuglas, "Henrik Ibsen inimesena. Essee". Kirjastus Odamees, Tartu 1920, 39 lk; 2. trükk: "Kriitika" VI, Tartu 1936; 3. trükk: "Valik kriitilisi töid", Tallinn 1959
• Franz Schiller, "Lääne-Euroopa uue aja kirjanduslugu", II köide, Tartu 1941, lk 351–365
• Georgi Plehhanov, "Kunst ja kirjandus", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963 (artikkel "Henrik Ibsen" lk 385–430)
• "XIX–XX sajandi väliskirjanikke", I–II, TRÜ rotaprintväljaanne, 2. trükk, 1964, lk 30–51 (Villem Alttoa, "Henrik Ibseni ühiskonnadraamad")
• "Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel", Valgus, Tallinn 1974, lk 390–416
• Anatoli Lunatšarski, "Väliskirjandusest". Eesti Raamat 1977, lk 284–296
• Oskar Kuningas, "H. Ibseni varasemast retseptsioonist Eestis (1892–1917)" – Keel ja Kirjandus 1978, nr 4, lk 217–222
• Lilian Vellerand, "Ibsen humoristi ja traagikuna: festivalimuljeid Oslost" – Teater. Muusika. Kino 1992, nr 12, lk 59–66
• Hilve Rebane, "Uhke põhjamaine: esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2003, lk 9–26 ("Ibsenlikke motiive eesti kirjanduses") ja lk 27–30 ("Peer Gynti tagasitulek")

• [1], norra.ee (arhiiviversioon)
• Eduard Hubel, "Henrik Ibsen". Väljaanne Eesti Kirjandus, 1926, nr. 3