Karl VI

See artikkel räägib Saksa-Rooma keisrist; teiste inimeste kohta vaata artiklit Karl VI (täpsustus)

Karl VI (1. oktoober 1685 – 20. oktoober 1740) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja alates 1711 kuni surmani. Hispaania pärilussõja ajal oli ta Hispaania troonipretendent Carlos III nime all.

Karl VI isa oli Saksa-Rooma keiser Leopold I. Leopoldil oli 16 last kolme naisega, kellest kaks esimest surid noorelt. Karlil oli 4 vanemat venda ja 8 vanemat õde, lisaks 3 nooremat õde. Neist täiskasvanuks sai 2 poega ja 4 tütart. Kui isa 1705 suri, sai uueks keisriks Joseph I, kes samuti 1711 suri. Tütardel ei olnud tollal troonipärimisõigust, mistõttu Josephi tütarde asemel päris trooni Karl.

Kui 1700 suri Hispaania kuningas Carlos II ilma pärijata, kuulutas Karl end Hispaania kuningaks. See põhjustas Hispaania pärilussõja. Sõja ajal elas Karl alates 1706 Hispaanias, kuid mitte pealinnas, vaid Barcelonas, ja võimu oli tal üksnes Kataloonia üle. Pärast keisriks saamist pidi Karl kolima Viini, mistõttu ta ei saanud enam Hispaaniat kontrollida ja kaotas selle järgmisel aastal. Ta pidi loobuma kõigist õigustest Hispaania troonile, kuid see-eest sai endale kõik Hispaania valdused Itaalias: Napoli kuningriigi, Milano hertsogiriigi ja Sitsiilia, samuti Madalmaad.

1704 kihlus Karl 13-aastase Elisabeth Christinega, kes oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogi Ludwig Rudolfi kolmest tütrest vanim. Nad abiellusid 1. augustil 1708, kui pruut oli 16-aastane. Abielust sündis poeg Leopold Johann, kes suri 6 kuu vanuselt, ja kolm tütart, kellest noorim suri 6 aasta vanuselt.

Karl VI oli üks esimesi valgustatud monarhe. Tema ajal ehitati Viini mitu kuulsat hoonet, sealhulgas toretsevaid barokk-kirikuid. Ta võttis 1713 vastu pragmaatilise sanktsiooni, mis andis pärimisõiguse ka naissoost järeltulijatele. Lõpuks polnudki tal meessoost pärijaid ja tema valdused päris tema tütar Maria Theresia.

Karl VI suri pärast mürgise seenekastme söömist. Arvatavasti oli tegu õnnetusega.