Lamassu

Lamassu (kiilkirjas 𒀭𒆗, AN.KAL; sumeri keeles ^dlamma, akkadi keeles lamassu või šēdu) on Mesopotaamia usundis kaitsejumalus, keda kujutatakse enamasti pulli või lõvi keha, kotkatiibade ja inimpeaga. Mõnes kirjutises on ta jumalanna. Harvem kasutatakse nimetust šēdu (sumeri ^dalad, akkadi šēdu, heebrea שד), mis tähistab lamassu isast vastet.

Muuseumides on säilinud rida lamassude kujusid ja bareljeefe: Briti Muuseumis Londonis, Louvre'is Pariisis, Iraagi Rahvusmuuseumis Bagdadis, Metropolitani Kunstimuuseumis New Yorgis, Pergamoni muuseumis Berliinis ja Oriental Institute'is Chicagos. Üldiselt arvatakse need olevat Assüüria päritolu.

Suured lamassude bareljeefid seisid tihti linnavärava nurkades, nii et iga siseneja neid nägi. Tüüpiline lamassu bareljeef on viie jalaga, millest eestvaates on näha kaks ja külgvaates neli (üks jalg on asetseb nurga peal). See võte pidi lisama olevustele jõulisust ja looma mulje liikumisest: nii tundub lamassu eestvaates seisvat ja külgvaates kõndivat.

Tiivuliste inimpeaga loomade kujutised olid Vana-Lähis-Idas levinud. Arvatavasti vanim on leitud Eblast ja valmis umbes 3000 eKr. Esimene teadaolev lamassu kujutis pärineb Assüüriast, kuningas Tiglatpilesari ajast.

Assüürias muutusid lamassude kujutised osaks riiklikust sümboolikast. Need seisid näiteks Pärsia pealinnas Persepolises, Kalḫus (hilisemas Nimrudis), Ninives Nergali väravas ja Sargon II aegses Assüüria pealinnas Dur-Šarrukinis (nüüdses Khorsabadis), kust selle 1842-44 kestnud väljakaevamistel leidis Prantsuse konsuli Paul-Émile Botta ekspeditsioon.

Lamassudega seostatakse ka märksa hilisemaid motiive. Ibeeria skulptuuris (pronksiajast Rooma vallutuseni) on nähtud Egiptuse sfinkside ja Assüüria lamassude mõju. Veneetsia vabariigi lipul kujutati tiivulist lõvi, kes viitas linna kaitsepühakule, evangelist Markusele. Samuti on tiivuline inimpeaga pull USA relvajõudude Iraagi kontingendi lipul viitena Iraagi muistsele minevikule.

Kui Uus-Assüüria kuninga Sanheribi pojad ta tapsid, olevat üks väidetavalt talle hiiglasliku lamassu kuju kaela lükanud.

Ehkki lamassu ikonograafia Sumeris oli teistsugune, tähistati Uus-Assüürias tiivulisi inimpeaga pulle terminitega lamassu, alad, aladlammu ja šēdu. Emaseid lamassusid nimetati apsasû.

Mesopotaamia mütoloogias kuulub lamassu taevaste olevuste sekka. Allpool vööd on ta pull ja ülalpool vööd inimene, kuid tal on ka pulli sarved ja kõrvad. Lamassu on levinud motiiv Mesopotaamia kunstis, kus teda tihti kujutatakse tiibadega.

Algselt olid lamassu ja šēdu Babüloonias lihtinimeste majavaimud. Hilisemal Babüloonia perioodil said neist ka kuningate kaitsjad, kelle kujutised asetati väravate ja sissepääsude juurde. Akadlased seostasid jumal Papsukkali lamassude ja jumal Išumi šēdu'dega.

Majade kaitseks vormiti lamassude kujutised savitahvlitele, mis maeti maja ukseläve alla. Paarikaupa asetati need tihti paleeväravasse. Linnaväravaisse tehti neist hiiglaslikud kujud, üks kummalgi pool väravat.

C. S. Lewise Narnia-raamatute seeria esimeses köites "Lõvi, nõid ja riidekapp" on mehepeaga pull üks olenditest Aslani armees. Ta astub esile Kivilaua juures, esitades Valgele Nõiale võimsal kajaval häälel väljakutse.

Lammasu esineb põgusalt Brandon Mulli lasteraamatute sarjas "Fablehaven".

Filmis "Alexander" võib näha lamassut Ištari väraval Babülonis.

Disney filmis "Aladdin" on kuldne lamassu stseenis, kus Aladdin ja Abu sisenevad kõrbes koopasse lampi otsima.

Rollimängus Dungeons & Dragons on lammasu ja šēdu kaks hea ja seadusekuuleka loomuga olevuste liiki.

Rollimängus Warhammer Fantasy Battle kuulusid lamassud Chaos Dwarf'ide armeesse.

Kaardimängus Magic: The Gathering on valge kaart nimega "Hunted Lammasu" ('tagaaetud' või 'jahitav lammasu') laienduses Ravnica: City of Guilds.

Lamassu on assüürlaste seas tänaseni tarvitatav eesnimi.

Lamassu kujutis oli Iraagi 1990. aastal trükitud kümnedinaarise rahatähe pöördel (esiküljel olid Saddam Hussein ja Ištari värav).

• Keerub
• Minotaur
• Sfinks